Kuller Melchiori saladus

Imekaunisse paika Purtse jõekäärus seitse sajandit tagasi rajatud ja Ristija Johannesele pühendatud Lüganuse kirik sisaldab seni lahendamata saladusi.
Kuller Melchior ratsutas läbi esimese lume Luggenhuseni kirikumõisa suunas. Hingedeajale kohaselt jäi valget aega üha napimaks ja Melchior andis oma raudjale kannuseid, et enne pimeduse saabumist pärale jõuda. Alt-Isenhofi rüütlilinnuse kohal oli ta jõudnud jõeni, mille kallast mööda ta nüüd lõuna suunas kappas.
Kalda lähedalt jääkirmega kaetud jõgi meenutas Melchio­rile tema koduküla jõekest Baierimaal. Melchiori peas vilksatas korraks pilt, kuidas ta «oma» jõge väeti lapsena hiigelsuureks pidas. Muidugi, sest siis polnud ta veel näinud Reini, Doonau ja Elbe voogusid.
Unelemise katkestas jõekoolmeni jõudmine. Kohas, kus jõgi tegi käänaku, asuski Melchiori retke sihtpunkt. Väike valgeks lubjatud kirik ei paistnud kaugele, sest planeeritud torniehitus polnud veel alanud. Siiski paistis läänepoolsele jõekaldale kordusrist kiriku lääneseinalt ja selle all asuv verev, paari jala kõrguste tähtedega maalitud kiri.
Salapärane rist
Et kust me teame, milline pilt võis avaneda etüüdi tegelasele, ütleme aastast 1420? Et kiriku lääneseinal oli kuus sajandit tagasi kordusrist ja punaste tähtedega kiri? Õige vastus on, et need kujutised on siiani alles.
Panin eksperimendi korras Facebooki Ida-Virumaa sõprade lehele Lüganuse kiriku tornis tehtud foto, et aimu saada, kui paljud teavad pühakoja keskaegsest mõistatusest. Improviseeritud viktoriini vastuseks pakuti küll Kalvi mõisa vana häärberit, Narva Peetri kirikut ja Hermanni kindlust ning Purtse kindluselamut ja kaaluti Järve kindlust, aga Lüganuse kirik jäigi mainimata.
Ajaloolane Juhan Kilumets tutvus Lüganuse kirikuga diakon Heinar Roosimäe kutsel. Kilumets toob pühakoja harva esinevatest detailidest välja just XV sajandil ehitatud ümartorni, mida võib (või võis) mujal Eestis kohata vaid hävinud Narva linnakirikus ja Risti kirikus Harjumaal.
Algselt oli kirik tornita ühelööviline hoone. Praegu näeb torni sees omaaegset lääneviilu, mis on Eestis unikaalse lahendusega. «Kõigepealt müüritisel süvendis moodustuv kordusrist, mida mujal ei tea. Risti poolest Lüganuse kiriku lähimad analoogid asuvad Soomes. Torni varjus on näha unikaalne krohv, kuhu peale on lõigatud ja maalitud punased tähed, mis on siiani näha,» räägib Kilumets.
Kas võib öelda, et tegu on omalaadse keskaegse reklaamiga ümbruskonna tähtsaimal hoonel? «Oleneb sellest, mida me reklaami all mõtleme. Teksti peamine mõte oli ilmselt kiriku ja koguduse sümboolne kaitsmine, teisel kohal võiks olla arhitektuuri elavdamine,» ütleb Kilumets.
Punane tekst, mis siiani paistab, tuletab  ka meelde, et keskaeg oli kõike muud kui pime ja värvivaene. «Aeg, mis suutis luua siiani kestvaid hooneid, neid kaunistada ja ilustada, ei saanud olla pime metsaliste aeg,» leiab Kilumets.
Vajab kaitset
Paraku ei eksisteeri Lüganuse kirikut käsitlevat monograafiat. Keegi pole kunagi otsast lõpuni Lüganuse kirikut läbi uurinud ja seal ümbruses vastavaid uuringuid/kaevamisi teinud. Küll on olemas Villem Raami, Kaur Alttoa ja Armin Tuulse teemapuudutused suuremate käsitluste sees.
Kiriku lääneseinal võime näha gooti minuskeltähti ELPGOTUN. Kuna teksti algus ja lõpp jäävad tornimüüri varju, oletatakse, et algusest on puudu H- ja lõpust D-täht. Ajaloolased oletavad, et terviktekst võis olla «help got und maria» – see on «Aidaku meid Jumal ja Maarja» alamsaksa keeles, mis oli 13.–16. sajandil Põhja-Euroopa suhtlus- ja kultuurikeel.
Veidi väiksemat mõõtu kiri on olnud pühakoja idapoolsel välisseinal, selle jäljed on näha kiriku kooriruumi lae pealt, mis ehitati nagu torngi kiriku külge XV sajandil. Idapoolne tekst on aga nii palju hävinud, et selle dešifreerimine tundub võimatu.
«Krohvid, kus peal tekst asub, on väga varisemisohtlikud ja hävimisohus, need ei kinnitu enam korralikult seina külge. Hädasti oleks vaja tegelda krohvi konserveerimisega, et säilitada unikaalset kirja. Kuni vajalikke konserveerimistöid pole tehtud, on hea, et tornis ei käida,» ütleb Kilumets.
Heinar Roosimägi räägib, et kogudusel on plaan kirikutorni muuseum rajada. Sellele peab muidugi eelnema renoveerimine. Mis võiks olla Lüganuse loo moraal? «Kirik on ilus, oluline ja südamega hoitud. Aga keerulisemate tööde jaoks on vaja abi,» räägib Kilumets.
Kuid saladused jäävad. Kuller Melchior ratsutas tagasi päikeseloojangu suunas. Ta oli Lug­genhusenis tegutsevatele Liivi ordu sõdalasmunkadele toimetanud salapärase saadetise, mille nood pidid peagi rajatava kooriruumi alla peitma …
Teet Korsten
Põhjarannik

Lüganuse kirik
Pühitsetud Ristija Johannesele.
Asub Purtse jõe käärus muistses asulakohas.
Esmamainimine 1373.
Arvatavasti 14. sajandi keskpaiku ehitatud algkirikust on säilinud pikihoone.
15. sajandi esimesel veerandil võlvisid Tallinna meistrid algkiriku kahelööviliseks ruumiks.
15. sajandi teisel veerandil ehitati kitsam nelinurkne kooriruum koos käärkambriga ja püstitati läänefassaadi ette torn. Tornil on seitse korrust. 1727. a sai torn uue kiivri. 1941. a tulekahjus hävisid katused ja kunstiväärtuslik inventar.