Kultuuriväärtuste hoidmise nimel

Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni kultuuriväärtuste alakomisjoni 26. aprillil peetud koosolekul räägiti palju orelite teemal – orelisümpoosionist, orelite kaitse alla võtmisest ning Narva Aleksandri kirikusse plaanitavast kontsertorelist. 

Meenutati, et eelmisel korral kohtus alakomisjon möödunud aasta aprillis ja nimetati, et järgmine kord saadakse kokku eeloleval sügisel. 

Narva Aleksandri kirik

Eraldi päevakorrapunkti all räägiti Narva Aleksandri kiriku restaureerimisest. Ühiskomisjon tutvus siseministeeriumi koosseisus töötava kiriku restaureerimise töörühma tegevusega. Võttis teadmiseks, et 7. septembriks peab praeguste plaanide kohaselt valmima kiriku restaureerimise ja juurdeehituse projekt, mille käigus selgub ka täpne summa, mida taastustöödeks vaja on. Ühiskomisjon tegi piiskop Tiit Salumäe ettepanekul restaureerimise töörühmale ülesandeks taotleda riigieelarvest kiriku taastamiseks rahalised vahendid.  

Veel tehti ettepanek siduda Aleksandri kiriku taastamise tervikprojekti ka suure kontsertoreli soetamine kirikule – oreli hange tuleks lisada kiriku hanke koosseisu. 

Toetused on kasvanud

2021. ja 2022. aasta riiklikest toetustest ülevaadet andes toonitas muinsuskaitseameti pea-

direktor Siim Raie, et eelmise aasta rahaeraldused olid varasematest suuremad. 14 pühakoja osas anti positiivne vastus ning eraldati kokkuvõttes 722 175 eurot, lisaks toetati omandireformi fondist (ORF) pühakodasid veel 834 552 euroga. Kokku said kogudused oma pühakoja remondiks toetust ligi 1,6 miljoni eurot. 

Käesoleval aastal toetatakse Siim Raie sõnul kõige suuremas mahus Keila, Sindi ja Puski kirikut, ORFi voorust Pärnu Eliisabeti, Audru ja Suure-Jaani kirikut. 

Siim Raie märkis, et eelmine valitsus eraldas lisana 1 000 000 eurot ning kultuuriministeeriumi eelarvetaotluses on see lisamiljon endiselt sees ja peab ootama vaid riigieelarve läbirääkimiste tulemusi. „Ka sel aastal oleme teinud osa toetusotsuseid tingimuslikud, sest kui maikuus peaks 2020. aasta jäägid üle kantama, siis saame need käiku lasta veel sel aastal,“ ütles Raie, selgitades, et tõenäoliselt selle aasta toetuste summa kasvab veel. „Järgmisel aastal on lootust, et saame toetusi eraldada samas mahus – 2,4 miljoni euro eest, aga kui läheb hästi, siis ka 3,4 miljoni euro eest,“ kinnitas Raie.

Orelisümpoosion tuleb

Orelite kaitse alla võtmise protsessi hetkeseisust andis ülevaate Linda Lainevoo muinsuskaitseametist. Tema sõnul on EELK konsistooriumile saadetud ülevaatamiseks muinsuskaitseameti muusikariistade ekspertkomisjonis 2019. aastal heaks kiidetud orelitel tehtavate tööde määratlemise juhend. Ettekandja küsimusele, kas kirikuvalitsus on saanud juhendi läbi vaadata, vastas piiskop Salumäe, et teemaga tegeldakse. Lainevoo rõhutas, et orelite kaitse alla saamine on oluliselt lihtsam, kui on olemas omanike toetus.

Alakomisjon võttis vastu otsuse, et sel aastal toimub ka EELK ja muinsuskaitseameti sümpoosion. 15. septembriks planeeritud üritus keskendub oreli teemale ja toimub Tallinna Jaani kirikus.

Veel oli teemaks näitus „Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“. Tegemist on Eesti Kunstimuuseumi, Eesti kunstiakadeemia ja EELK ligi viis aastat kestnud koostöö tulemusel sündinud erakordselt põhjaliku näitusega Niguliste kirikus, mis pälvis suure publikuhuvi, ent mis suleti COVID-19 epideemia tõttu ning mida oli võimalik seetõttu vaatamas käia vaid mõned nädalad. Ära jäid kõik planeeritud ekskursioonid, töötoad ja ka kultuurkapitali rahastuse saanud „Ackermanni akadeemia“. Pärast näituse lõppu Niguliste kirikus pidi moodulitena ülesehitatud näitus hargnema üle Eesti laiali neis kirikutes, kust Ackermanni tööd näituseks toodi. 

Tekkinud olukorras, kus näituse lahtiolekuks planeeritud aeg saab läbi, aga paljud soovijad pole seda pandeemia tõttu näinud, otsustati näitust taasesitada Tallinna toomkirikus. Näitus jääb algsest pisut vähendatud kujul toomkirikus avatuks kuni 10. oktoobrini.

Liina Raudvassar