Külvata seemneid, mis ühel päeval tärkavad …

Esmaspäevane, 23. mail toimunud Saarte praostkonna sinod algusega valgusküllases Kärla kirikus oli kevadiselt rõõmus, asjalik ja soe. Sinodite reas sel aastal viimane, Kärla kogudusele esimene. 

Peapiiskop Urmas Viilma tunnistas, et selles kirikus viibib ta esimest korda ja oli meeldivalt üllatunud, avastades kiriku kõrge kantsli, tema sõnul pea sama kõrge kui Tallinna toomkirikus.

Sinodil teenisid praostkonna vaimulikud, laulis Kärla koguduse naiskoor Kargell organist-koorijuht Ülle Vallaste juhatusel. Selleaastase kiriku sõbra tiitli ühes nahkköites Piibliga said kaks tublit meest, kel jagunud aega, ressurssi ja eelkõige südant toetamaks kirikuid Saaremaal. Nii Kihelkonna kiriku torni taastamise toetaja Kaido Jõeleht kui ka Pöide kiriku taastamise toetaja Jaan Tamm tunnistasid siiralt, kui oluliseks nad peavad kirikut ja seda tööd, mida kirikus tehakse. Ilusaid punaseid roose jagus tänuks kõigile tublidele koguduse töötegijatele. Ja muidugi traditsiooniline sinodi ühispilt sai kiriku trepile sätitult ära tehtud.

Sinod jätkus Kärla uues moekas rahvamajas, kus vallavanem Madis Kallas omapoolses tervituses tunnistas valla poolt vaadatuna head koostööd kirikuga, kiriku erilist rolli tänapäeva kiires maailmas ja Kärla piirkonna haruldast situatsiooni ligi 150 sõjapõgeniku vastuvõtmisel. Kui veel seekordse sinodi üllatustest rääkida, siis peapiiskopi ütlust mööda ei ole seni sinodi päevakorda kunagi kuulunud kontserti. Kärla muusikakooli flöödi-, kandle- ja akordioniõpilased ühes oma õpetajatega teenisid sinodisaadikute pika ja siira aplausi.

Sinodi keskpunkt on kahtlemata eelmise aasta tegevusaruande kuulamine ja praost Anti Toplaan ei tekitanud siin pettumust. Tema ettekande arenguid kuulati huviga, temagi rääkis valla ja kiriku koostööst ning võrdles kirikus tehtavat tööd oma selleaastase kevadise kogemusega aia rajamisest, mida tuli teha kõva, kivise ja väheviljaka mullaga pinnasele. Mõni piirkond on kõvemast kõvem, arvavad vaimulikud just oma piirkonna kohta. 

Inimesed tihti ei ela enam maakohtades ja mida siis teha? Tuleb olla tänulik iga inimese eest, meenutas praost, nagu aednik hoolitseb iga puu ja taime eest, nii suudame ka meie vaimulikena Jumala abiga kaitsta ja toetada oma ümbrust. Samas tõdes ta, et vaimulikud töötavad tihti piiri peal, tekib vaimne väsimus ja motivatsiooni langus. Suur abi oleks siin vabatahtlikest abilistest. 

Märgakem ja tunnustagem, oli praosti üleskutse. Õppigem tegema koguduses ruumi uutele liikmetele. Ta meenutas, kuidas Salme kirikumaja pühitsemise 10. aastapäeva jumalateenistusel osalenud misjoniteoloog Ingmar Kurg julgustas osalejaid tegema oma koguduses ruumi uutele liikmetele. Seda ei pea tegema üksnes vaimulikud, vaid selleks on kutsutud kõik koguduse liikmed. 

Praktilise ülesandena palus praost vastata teatud küsimustele, millele ta kutsus mõtlema kõiki saalisviibijaid. Kui mõtlete neile, kes ei ole koguduse osaduses või on jäänud sellest eemale, siis milliseid kogudusetöö vorme on vaja lisaks jumalateenistusele, et ta jääks kirikuga seotuks? Kellel on tema jaoks aega? Kuidas aega leida? Kuidas temaga käituda? Milles saab kogudus rikkamaks tema tulekul? 

Praostkonna laste-, noorte- ja diakooniatööst andsid aru Tiina Ool Saare- ja Muhumaa osas ja Triin Simson Hiiumaa poole pealt. Praostkonna muusikatööst tegi kokkuvõtte koguduste vaimulike aruannete põhjal kirikumuusik Ülle Reinsoo. Koroonaaeg küll pani tegevusvaldkondi proovile, ometi on palju seda, mille eest olla tänulik. Pühapäevakoolid ja ettevõtmised lastega, tublid vabatahtlikud, tegutsevad muusikakollektiivid, hingehoidjad haiglates ja hooldekodudes.

Praost Anti Toplaan lõpetas oma ettekande Oskar Romero tähendusrikka palvega (Toivo Pilli raamatust „Vaatlusi ja välgatusi“), mida ta palus jätta meile kõigile meelde ja mõttesse kõlama ja millest siinkohal lõpusõnad: 

… Me külvame seemneid, mis ühel päeval tärkavad. Me kastame taimi teades, et nad peidavad tuleviku tõotust. Me laome müüri, mida tuleb edasi ehitada. Me lisame pärmi, mis paisub üle meie võimete. Me ei suuda kõike. Ja selles äratundmises on vabastavat väge. See võimaldab meil teha vähemalt midagi ja teha seda hästi. Võib-olla jääb see pooleli, aga see on algus, üks samm teekonnal, mis võimaldab Jumala armul sekkuda ja teha ülejäänu. Võib-olla me ei näe lõpptulemust, aga see ongi ehitaja ja arhitekti vahe. Me oleme ehitajad, mitte arhitektid, teenijad, mitte messiad. Me kuulutame tulevikku, mis ei kuulu meile.

Katrin Kuum

Saarte praostkond 2021 

Praost Anti Toplaan

Kogudusi 20

Liikmeid 8808

Annetajaliikmeid 1881

Täiskogu liikmeid 931

Piirkonnas elanikke 41 521