Kuuldused kohesest kohustuslikust religiooniõpetusest on liialdatud

Religiooniõpetuse viimisest või mitteviimisest kooliprogrammi kohustuslikku ossa on viimasel ajal palju räägitud.
2. aprilli Postimehes kirjutatakse, et kooliõpilaste tunniplaani võib 2005. aasta sügisest lisanduda kohustuslik eetikat ja erinevaid usundeid tutvustav religiooniõpetus. Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse juures asuva religiooniõpetuse ainenõukogu esimehe dr Pille Valgu sõnul võib religiooniõpetus saada kohustuslikuks alles pärast seda, kui riiklikku õppekavva lülitatakse vastavad muudatused. Sellekohane otsus praegu puudub. Täna on religiooniõpetus ligikaudu 70 kooli tunniplaanis valikainena.
Vastvalminud ainekava
Hetkeks on valmis ja kõigile kättesaadav religiooniõpetuse ainekava tööversioon, mis püüab religiooniõpetust ühtlustada. Visandatud on religiooniõpetuse see osa, mis võiks sobida kohustuslikuks aineks. Vastavalt ainekavale kuuluks iga kooliastme õppekavva üks 35tunnine religiooniõpetuse kursus. Huvilised saavad ainekavaga tutvuda internetis www.eelk.ee. Samas saab teha ettepanekuid.
Religiooniõpetuse ainekava on sündinud laiapõhjalisest uurimistööst, kontekstuaalsest analüüsist, kus on arvestatud järgmisi aspekte: Eesti ajaloolis-kultuuriline kontekst; meie praegune religioosne maastik ja religiooniõpetuse juriidilised raamid; erinev suhtumine religiooniõpetusse, nagu see on väljendunud meediadiskussioonides, ning õpilaste, eri ainete õpetajate ja koolijuhtide seisukohad ja ootused seoses religiooniõpetusega; Eesti religioonipedagoogika kogemustepagas (eriti 1920ndate algul toimunud kooli usuõpetuse reform); religiooniõpetuse arengu tänapäeva Euroopas; religiooniõpetuse potentsiaal riiklikus õppekavas sätestatud hariduse üldeesmärkide poole liikumises ja tänapäeva hariduse ees seisvate väljakutsete valguses.
Ainekava üldosas on esitatud religiooniõpetuse eesmärgid ja alused, mis määravad õppeaine loomuse.
Võtmeküsimuseks on õpetajakoolitus
Vaidlusi religiooniõpetuse üle on saatnud hirm ja kahtlused. Kardetakse, et aine käsitlus saab olema liiga religioosne ning õpetaja püüab teadmisi edasi andes teha kuulutustööd. Tuleb tunnistada, et on olnud ebaprofessionaalseid õpetajaid, kes on religiooniõpetuse mainet tublisti kahjustanud. Negatiivsed näited on meedias leidnud suure vastukaja, positiivsetest näidetest on suhteliselt vähem kuulda olnud.
Pille Valk on seisukohal, et kõik religiooniõpetuse õpetajad peavad läbima vastava õpetajakoolituse. Seda sätestab ka õpetajakoolituse raamnõue, mille alusel kõigil koolis töötavatel õpetajatel peab olema õpetaja kutse. Seaduse järgi ei tohiks uuest õppeaastast alates koolis töötada kutseta õpetajaid.
Diskuteeritud on, kas religiooniõpetust võib õpetada kristlane. On kardetud, et kristlased pole võimelised teisi religioone objektiivselt käsitlema ja hakkavad õpilastele oma vaateid peale suruma. Seegi on sisuliselt õpetajakoolituse küsimus, nagu ka vahe tegemine kirikus ja koolis toimuva vahel.
Loomulikult ei tohi religiooniõpetajatele, nagu ka teiste ainete õpetajatele seada sama maailmavaatelisi nõudeid. Sellekohane tsenseerimine kuulus teise riigikorra praktikasse. On loomulik, et õpilased teavad oma õpetaja usulist tausta. Koolis töötamine eeldab, et õpetaja peab aktsepteerima erinevaid maailmamõistmise viise ja mitte hindama õpilast selle järgi, kuivõrd langevad lapse seisukohad kokku õpetaja isiklike vaadetega.
Maailmanägemise oskus
Religioonipsühholoogiast pärit usulise mõtlemise arengu teooriat appi võttes võib öelda – religiooniõpetuse õpetaja peaks olema inimene, kes on jõudnud nn klanni usu astmest kaugemale ja ei pea enda arusaamu kõigile teistele kohustuslikuks.
Mis saab aga õpetajakoolituse raamnõuete valguses praegu koolis töötavatest vaimulikest, kes religiooniõpetuse rasket ja tänuväärset koormat veavad ja oma tööga kenasti toime tulevad? Pille Valgu sõnul on kõigil võimalik läbida Usuteaduse Instituudis vastav koolitus, mis aitab tõhusalt kaasa sellele, et vaimulikud muutuksid haridusküsimustes kompetentsemaks.
Religiooniõpetus, mis on valikainena koolides olnud 12 aastat, on kogu selle aja püüdnud täita olulist kohta laste maailmapildi kujunemises. Koolinoortel pole enamasti väljakujunenud maailmavaadet.
Konstruktiivsus ja koostöö
Praegune kool õpetab, milline on maailm ja hoopis vähem ning üpris kaootiliselt seda, kuidas sellesse maailma suhtuda. Õpilane ei oska teadmatuse tõttu valida ning peab hakkama jalgratast leiutama. Milleks meile siis üldse kogu aastatuhandete vältel kogunenud kultuuripärand, küsib Pille Valk. Kooli asi oleks õpetada religioonilugu ja religioonidevahelisi erinevusi ja sarnasusi, pärandi tähendust ja sõnumit tänapäeva inimestele.
Targalt tegutsedes tuleb praegu ära kasutada antud võimalused ja tehtud töö religiooniõpetuse osas. Oleks hea algatada diskussioon, mis võiks kanda harivat-informeerivat iseloomu. Allakirjutanu arvates võiks oma arvamust, ettepanekuid ja soove avaldada kõik asjaosalised: erinevate usundite esindajad, poliitikud, pedagoogid ja õpilased. Sõbralik mõtteavaldus võiks head teha selle raske ja vaevalise protsessi käivitumisel.
Pille Valgu arvates tuleks läbi vaadata kogu olemasolev religioonialane õppematerjal, et koostöös teiste religioonide esindajatega välja selekteerida see osa, mis täiendaks usaldusväärselt õpilaste teadmisi.
Head mõtted ja tahtmised peaksid olema vastastikku teada kõigile. Religiooniõpetus ei ole mõeldud mitte laste hirmutamiseks, vaid ikka selleks, et avardada laste tunde- ja mõttemaailma kiirustavas ja mittearvestavas rahamaailmas, on Pille Valgu seisukoht.
Religiooniõpetuse kohustuslikkusest on praegu vara rääkida. Tähtis on, et jaguks õpetajaid kõigisse koolidesse, rahu ja kindlust tegijate südametesse ja et praeguses mõttevahetuses jätkuks südameheadust, rahulikku meelt ja avatud mõtteid, et me kõik võiksime lõpuks olla võitjad.
Meeli Pärtelpoeg

Religiooniõpetuse üldeesmärgid ja põhimõtted:
* RÕ (religiooniõpetus) lähtub usuvabaduse tunnistamise põhimõttest ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigusest haridusele.
* Inimest mõistetakse eeskätt kui homo spiritualist, kelle vaimsed otsingud ja areng on väljenduse leidnud religiooni raames. Ilma religioosse hariduseta on maailma kultuuripärandi mõistmine raskendatud.
* Sajanditepikkune kuulumine kristlikku kultuuriruumi ja tänane religioosne maastik põhjendab kristluse suuremat osakaalu ainekavas. RÕ on mittekonfessionaalne, olemuselt oikumeeniline õppeaine.
* Religioosse harituse kaudu kujundatakse valmisolekut dialoogiks ja koostööks tänapäeva pluralistlikus ühiskonnas.
* RÕ oluliseks osaks on õpilaste kõlbelise arengu suunamine.
* RÕ on üldhariduskooli riikliku õppekava orgaaniline osa, mis toetab kogu kooli õppe- ja kasvatustööd.
* RÕ õppematerjal tuleb seostada õpilaste varasemate teadmiste ja kogemustega.