Küünlapäeva palvetavas valguses

2. veebruaril pühitseti õpetaja Urmas Viilma Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplikus Toomkirikus piiskopiks ja seati peapiiskopi ametisse.

Kirikulooliselt olulisel päeval ei varjutanud taevalaotuse hallus hinges pesitsevat rõõmu peatselt ordineeritavast ja ametisse seatavast EELK noorimast peapiiskopist. Lisaks Issanda templissetoomise pühale meenutas see kuupäev Tartu rahulepingu allkirjastamist.
Justkui kiriku rahvuslike aadete jätkuvalt kõrgelt hindamise märgiks seisid Toomkiriku ustel naeratavad sinimustvalgete õlalintidega noormehed, kes võtsid vastu katedraali sisenevaid külalisi.

Ühendav armastus
Arvo Pärt on ütelnud, et kaoses orienteerumiseks on vaja leida ühine nimetaja, milleks on kõiki ühendav Jumala armastus.
Ei olnud kahtlust, et pühakojas valitses organiseeritus ja süsteem ning kõige üle laius ühendav Jumala armastus, mida kogeti nii muusika, pühakirja lugemiste, palve, ordinatsiooni, ametisse seadmise, armulauaosaduse kui ka oikumeenilise osavõtjaskonna ning poliitikute näol. Oli ülevust, vaikset keskendatust, uue kirikujuhi palvekätel kandmist, väärikat ärevust, mõtisklusi helis ja sõnas.

Uskuda valgusesse
Urmas Viilma koondas oma jutlusemõtted evangeeliumi salmile: «Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.» (Jh 12:36) Viil­ma ühendas Kristuse valguse sümboolika omariikluse teemaga, rõhutades: «Vabadus on aade, mida väärtustame rahvana, kuid valgus on see, millel hoiame silmad ja mida järgime jumalarahvana.»
Liikudes rahvalt üksikisikule hoiatas valitud ülemkarjane, et iga inimene peab silmas pidama valgust, mida vajatakse hinge õndsuseks ja igaveseks eluks. Pimeduse vastu meis ja meie ümber aitab Viilma hinnangul usukindlus ja elu täitmine usuvilja, armastusega.
Pärast Urmas Viilma valimist uueks kirikujuhiks on räägitud uue põlvkonna jätkuvast esilekerkimisest kirikus. Pidulikul jumalateenistusel andis Viilma jutlusejärgse «sõna» omakorda lastele – Toomkooli lastekoorile, kes laulis Kadri Hundi südantsoojendava laulu «Üksteist peab hoidma».
Just sellel hetkel hakkas sombuses hallis päevas päike paistma ja hele valgus tungis katedraali akendest sisse. See mõjus lootustandva ja rõõmurikka märgina, valmistades valguse sümboolikaga ette järgnenud ordinatsiooni ja ametisse seadmist.

Kutsutud ja seatud
Jumalateenistuse pealiturgiks ja ametisse pühitsejaks oli piiskop Einar Soone, kaaspühitsejateks peapiiskop emeeritus Andres Põder ja piiskop dr Andres Taul. Assisteerisid peapiiskop dr Michael Jackson (Iirimaa Kirik, Dublini provints, Porvoo Osaduse anglikaani esindaja); piiskop Steen Skovsgaard (Evangeelne Luterlik Kirik Taanis, Lolland-Fals­teri piiskopkond, Porvoo Osaduse luterlik esindaja); piiskop dr Munib A. Younan (Evangeelne Luterlik Kirik Jordaanias ja Pühal Maal, Luterliku Maailmaliidu president); piiskop dr Michael Bünker (Augsburgi Usutunnistuse Evangeelne Kirik Austrias, Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas peasekretär).
Pärast tõotuste andmist ja käte pealepanemist sai ametisse pandud peapiiskopist Urmas Viilmast EELK kümnes ülemkarjane. Jumalateenistuse edasise pealiturgina oli tema esimeseks ülesandeks pühitseda armulauda ja kinnitada sellega rõõmustavat kirikut.
Ajalehe Eesti Kirik erilehe «Kutsutud ja seatud» intervjuus märkis peapiiskop Viilma, et teda on saatnud liiga noore mehe kuvand kõigis kirikuametites.
Kui värske peapiiskop sisenes Estoniasse ning teda tervitas kaasvaimulike ja külaliste spontaanne ja lootusrikas aplaus, siis pani see mõtlema, et ehk Kristuse valguse kandmine selles uues ametis pole seekord uuele peapiiskopile liig varajane ülesanne.
Kätlin Liimets

Pildigalerii: