Lähemast ja kaugemast tulevikust kiriku elus

EELK XXVII kirikukogu 5. istungjärk toimus 27. ja 28. novembril. Alustati jumalateenistusega Tallinna Püha Vaimu kirikus, kus jutlustas peapiiskop Andres Põder ja kaasa teenis koguduse õpetaja Gustav Piir.Arutlusel oli kiriku arengukava, anti üle aukirju ning kinnitati selle aasta lisaeelarve ja 2008. aasta eelarve, tehti parandusi kirikuseadustikku. Istungjärku juhatas peapiiskop Andres Põder, abijuhataja oli Priit Kama.
EELK traditsiooniline kirjastuspreemia läks sel aastal viljakale tõlkijale prof dr Kalle Kasemaale, kes ei saanud seda vastu võtma tulla, kuna viibis välismaal, kuid oli saatnud kirikukogule tervituse.
EELK aukirja koorijuhtide ja organistide segakoori 25. aastapäeva puhul võtsid vastu Heli Jürgenson ja Helika Gustavson. Peapiiskop andis üle veel mitu EELK 90. aastapäeva aukirja.

Vajab laiapõhjalist arutelu

EELK arengukava eelnõu, mis peaks andma teesuunad järgmiseks kümneks aastaks, tutvustas põhjalikult ja vastas paljudele küsimustele projektijuht Juhani Jaeger. Arengukava seadus võeti vastu kaks aastat tagasi, eelnõu on valminud pooleteiseaastase tööga.
Kui möödunud aastal toimusid arengukava üle praostkondlikud arutelud, siis sel sügisel olid arutelud referentgruppides. Tulemuseks on mahukas dokument, kus antud kiriku visioon ja üles loetud väärtused: Kristuse-kesksus, pühadusekesksus, osadus, hoolivus, nähtav-olek, avatus, aktiivsus. Koostatud on EELK arengukava teoloogiline alus, valminud on eraldi peatükid töövaldkonniti: avalikkussuhted, diakoonia, jumalateenistuslik elu, laste- ja noorsootöö, majandus ja varad, misjon, vaimulikud ja töötegijad. Juhani Jaeger kutsus kirikukogu liikmeid oma mõtteid aktiivselt välja ütlema ja hinnangut andma.

Konkreetsed ülesanded

Peapiiskop Põder lisas, et arengukava, mis saab olla ainult üldkiriklik kokkulepe, koostab konsistoorium ja esitab selle siis kirikukogule. Sellele kirikukogu istungjärgule esitatud eelnõu on veel poolik ja kirikuvalitsus ei ole seda kinnitanud. Enne oleks soovitav jõuda võimalikult suurele konsensusele, oli peapiiskopi mõte. Kuigi mõni kirikukogu liige oleks soovinud konsistooriumi poolt kinnitatud dokumenti, nimetas peapiiskop, et mida rohkem ja laiapõhjalisemalt seda enne arutatakse, seda parem.
Strateegilisteks eesmärkideks võiks peapiiskopi arvates püstitada näiteks selle, et kümne aasta pärast toimuvad jumalateenistused igas vähemalt kolme tuhande elanikuga asulas, vähemalt 50% leeritatutest teeb regulaarseid liikmeannetusi, umbes kolmekümnes koguduses on oma lasteaed või EELK-l on vähemalt kaks kristlikku kooli.
Küsitavusi tekitas arengukava teoloogiline alus. Sõnavõttudest jäi kõlama, et praegusel kujul on tegu kõikide mõtete paberiga, sooviti konkreetsete ülesannete puhul ka rahasummade äramärkimist. Peapiiskop kutsus üles kõiki, kellel on mingi projekt, mis võiks arengukavasse sobida, sellest kindlasti teatama. Kõike on võimalik veel lisada.
Raivo Linnas arvas, et arengukava peaks olema ühise dokumendi moodustamine, praegu on see liiga valdkonnapõhine. Jaan Tammsalu küsis, kas see dokument läheb ka täitmisele. Jüri Vallsalu huvitus, kes teeb selles kümne aasta kavas valikud. Juhani Jaeger vastas, et esimese valiku teeb kirikuvalitsus ja lõpliku kirikukogu.
Ikka taas tõusis päevakorrale küsimus piiskoppidest, sellest, kas kirik on koguduste liit või piiskoplik struktuur, ning ei pääsetud mööda teemast, et struktuur vajaks läbimõtlemist.

Millest maksta?

Peapiiskop Põder arvas, et EELK-l võiks ju mitu piiskoppi olla küll, kuid tekib küsimus, millest neile palka maksta. Ta küsis, mis on praegusel struktuuril viga. Ja lisas, et kahjuks pole raha sellekski, et meie praostid saaksid palgalised olla. Põder: «Põhikirja järgi on piiskoppide olemasolu täiesti võimalik, kuid meil puudub raha ja siin ei aita isegi praostidelt raha äravõtmine. Toolide ümbertõstmisest ei piisa, kui raha pole!»
Nagu öeldud, arutelu oli pikk ja arvamusi seinast seina. Teema lõpetuseks tänas peapiiskop projektijuht Juhani Jaegerit ja kõiki, kes on aruteludes osalenud, ning soovis jõudu selle töö lõpetamiseks. Täiendavaid ettepanekuid saab teha veel 1. veebruarini 2008. Eesmärk on arengukava kinnitada kevadisel kirikukogu istungjärgul.

Rahakotirauad koomale

Teine suur arutlusteema oli kiriku raha jagamine tuleval aastal ehk eelarve vastuvõtmine. Kantsler Mati Maanas ütles, et EELK-l on kätte jõudnud muutuste ajad ja sellest tingitud majanduslikud raskused eeloleval kahel aastal. Tuleval aastal tuleb rahakotirauad koomale tõmmata, sest toetused on vähenenud ning tulu valmivatest majadest Tallinnas Kentmanni ja Tatari tänaval hakkab tulema kõige varem 2009. aasta lõpus. Eelarvet mõjutab ka konsistooriumi otsus minna üle teenistuslepingutele. «Toetust maksame ainult neile, kes teenistuslepingu sõlmivad,» rõhutas Maanas.

15% keskvalitsusele

Kentmanni tänava hoone ehitus käib, maja saab valmis 2009. aasta juunis-juulis. Puhastulu loodetakse saada umbes 4,5 miljonit aastas. Maanas nimetas, et selle hoone ruumide järele on juba praegu suur nõudlus. 2009. aasta lõpuks valmiv teinegi maja, Tatari tänaval, peaks tulu andma 4–5 miljonit krooni. «Oleme kahe aasta kaugusel sellest, et natuke vabamalt hingata,» lubas Maanas kirikukogule.
Küsiti, kas oleks võimalik raha kokku hoida, kui Usuteaduse Instituut koliks kallist vanalinnamajast odavamasse äärelinna. Mati Maanas arvas, et võib-olla instituut majandaks end siis ise ära. Peapiiskop ütles, et seda on varemgi arutatud, kuid tuleb silmas pidada, et instituut kasutab palju külalislektoreid, kes kaugele linna taha ei lähe, lisaks tuleks ju uus hoone osta ja see läheks omajagu maksma. Kokkuvõttes ei tõuseks siit tulu.
Rahaküsimused viisid tõdemuseni, et nõukogude ajal pidasid kogudused keskvalitsust üleval: iga kogudus maksis selleks 15% oma tuludest. Kohe arvestati ka välja, et tänapäeval võiks kirikuvalitsus nii teenida kuni 10 miljonit aastas. Illimar Toomet küsis, kas ei peaks liikmeannetus olema hoopis 10% senise 1%lise soovitava asemel. Tiit Salumäe meelest on halb, kui liikmesannetajale jääb selgusetuks, mis tema rahast saab.

Kokku hoitud eelarve

Mati Maanase sõnul on eelarve koostatud tõelisel kokkuhoiureþiimil, kuid midagi sellist, mis mõjuks meie elule tagasikäiguna, selles ei ole. Ta soovis kannatlikku meelt, et rasked ajad üle elada ja parema tuleviku nimel asjalikke plaane teha.
Kirikukogu kinnitas EELK Konsistooriumi 2008. aasta eelarve (vt ka EELK Intranetist): nii tulud kui kulud on 9 972 000 krooni. 2007. aasta eelarve oli mõne miljoni võrra suurem – 12 148 796. Selle aastaga võrreldes on muu hulgas kokku tõmmatud keskkassa makseid: 2 910 000 asemel on see summa tuleval aastal 1 420 000, millest 720 000 makstakse praostkonna töötegijate ja 700 000 vaimulike toetuseks. Kirikukassa maks on 22 krooni ja solidaarsusmaks 15 krooni.

Tiiu Pikkur