Lapsed kogunesid tõeliselt turvalise varju all

27.–29. juunil kogunesid Keila, Rannamõisa, Rapla, Saku ja Saue koguduse pühapäevakooli lapsed EELK laagrikeskusesse Talu, et osa saada kuuendast Lääne-Harju praostkonna suvisest lastelaagrist, mis sel korral kandis nimetust „Turvaliselt Jumala varju all“.

Lääne-Harju praostkonna koguduste pühapäevakoolide laagri avas Lääne-Harju praost ja Hageri Lambertuse koguduse õpetaja Jüri Vallsalu. Ta rääkis loo lapsest, kes rannas kuivale jäänud merekarpe tagasi vette viskas. Loo iva selgitades ütles Vallsalu, et sageli võib tunduda meile antud aeg ja koht justkui liiga tühine, et üldse midagi paremaks tegema hakatagi, ent ainult siis, kui me endale antud aega ja kohta kasutame hea tegemiseks, on võimalik maailma pisut paremaks muuta.

Laagris said lapsed taas kohtuda ja mängida nii uute kui ka vanade sõpradega naaberkogudustest ning kuulata ajahambale vastu pidanud lugusid, sealhulgas Eliisast ja lesknaisest, Peetruse vee peal kõndimisest ning tähendamissõna kadunud ja üles leitud rahast. 

„Need ajatud piiblilood räägivad sellest, kuidas igapäevaelu keerukatest olukordadest, kahtlustest ja hirmudest, haigustest ja muredest julgelt ning rõõmsa ja hoituna välja tulla,“ ütles laagri peakorraldaja, Rannamõisa koguduse pühapäevakooli õpetaja ja Lääne-Harju praostkonna lastetöö sekretär Kristina Kompus. „Lapsed said kuulata ka järjejuttu ning osalesid lustakas kostüümidega vürtsitatud maastikumängus „Vihmavarju ralli“.“

Kõiki laagripäevi ühendas kuldsalm, mida lapsed laagri lõpuks ka peast soravalt lugeda oskasid: Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib, see ütleb Issandale: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!“ (Ps 91:1–2)

Laagris oli ka mitmeid külalisi, teiste seas kloun, kelle tegemistele said lapsed kaasa elada, aga ka Lootuse küla vabatahtlikud päästjad. Viimased näitasid lastele päästeautot nii seest kui ka väljast ning selgitasid, milleks üht või teist asja vaja on. Samuti rääkisid nad oma päästetöödest lugusid sellest, kuidas nad on surmaga lõppeda võinud sündmustest eluga välja tulnud ehk kus nad ise usuvad, et olid viibinud turvaliselt Jumala varju all. 

Et laagri ajal valitses kõrvetav kuumalaine, oli päästetöötajate valla lastud veejuga jahutavaks kosutuseks leitsakus ja pisut hiljem ootas lapsi laagri korraldajate tehtud üllatus jäätise näol. Nagu ühes laagris ikka, toimus ka seekord lõkkeõhtu, küpsetati toki otsas viinereid ja vahukomme ning mängiti. Muusikaga rõõmustas laagrilisi Saku Toomase koguduse õpetaja Magne Mølster.

Laagri võttis kokku pidulik laagrikirik, kus külalisena rääkis Joel Reinaru sellest, et Jeesus tegutses ja tervendas mitte ainult kaks tuhat aastat tagasi, vaid teeb seda ka täna. Nõnda kutsus ta neli vabatahtlikku, kaks mõne tervisemurega ja kaks, kes sooviks proovida tervenemise eest palvetada. Reinaru selgitas, et tervenemine võib juhtuda kohe, hiljem ja vahel seda ei juhtugi. Üks ette läinud lastest oli hommikust saati kurtnud tugevat jalavalu ja lonkas. Teenistuse ajal ei toimunud pealtnäha midagi, kuid õhtuks ta juba silkas ringi ja arstile pandud aja võis tühistada.

Lastelaagrit korraldasid Lääne-Harju praostkonna koguduste vabatahtlikud lastetöö tegijad, laagrit toetas Eesti Kirikute Nõukogu.

Karmen Kaukver