Kolm Lääne-Nigula koguduse noort – vennad Joel ja Daniel ning Ranno – ja Jaanus Tallinna Jaani kogudusest esinevad 2002. aastast ansambli Crux (lad k ‘rist’) nime all. Pärast esimese plaadi ilmumist liitus ansambliga Peeter Tallinna metodisti kirikust.

Ansambel Crux möödunud aastal jõulupühal Stockholmi Eesti nelipühi kirikus, kuhu on neid ka sel aastal tagasi kutsutud.

Nad on järginud kutset «Minge kõike maailma…» ja teenivad Kõigeväelist muusikaga. «Las ma üritan ise ka veidi…,» laulavad nad oma esimesel plaadil «Oma tee». 

Vaadates Cruxi nn masinavärki, st esinemisi, salvestusi, kodulehte, paigutaksin ansambli kindlalt meelelahutusärisse. Kust tuli hüpe koguduseansamblist suurde muusikamaailma?

Joel: Endal on raske jälgida midagi, mille sees kogu aeg oled. Tuleb armastada seda, mida Jumal on pannud sind tegema ja anda endast kõik.

Daniel: Jumal on kinkinud meile muusikaande ja rõõmustame, kui saame seda  kasutada. Oleme küll koguduseansambel, samas on meie muusika mõeldud kõigile ehk oleme justkui osa suurest meelelahutusmaailmast. Sisuliselt on kõik palju lihtsam: teeme muusikat, mis  peegeldab meie väärtushinnanguid ning hoiame silmad lahti nägemaks uusi väljakutseid.

Peeter: Oleme üks väike detail Jumala suures masinavärgis. Meie eesmärk – kuulutada head sõnumit – ei ole aja jooksul muutunud. Aga väliste tunnuste poolest olemegi nagu «tavaline» ansambel: teeme kontserte, anname välja plaate, meil on oma kuulajaskond jne, samamoodi kui iga kristlane on «tavaline» inimene.

Ranno: Minu arvates toimus hüpe kuidagi loomulikult, üks asi viis teiseni, aga usun, et suurde muusikamaailma on veel pikk tee ees.

Jaanus: Meelelahutusärisse me ei kuulu: kui äri peamine eesmärk on teenida raha, siis meie eesmärk on teenida muusikaga Jumalat. Me ei saa küll materiaalse pooleta hakkama, aga see ei ole meie tegemistes kõige olulisem.

Ansambel on pälvinud aasta gospelmuusika auhindade jagamisel 2 esikohta. Missuguseid kohustusi see ansamblile seab?

Daniel: Igasuguse tähelepanu ja tunnustusega kaasnevad kohustused. Üks meeldivatest kohustustest on näiteks see, et peame leidma uusi ideid ja võimalusi, kuidas midagi uut ja veel põnevamat teha.

Ranno: Ei tea, kas see mingeid kohustusi seab, aga sooviks kuulajaskonnale pakkuda palju kvaliteetsemat Cruxi muusikat.

Jaanus: Antud tunnustus näitab, et tehtud töö on kandnud vilja. Aga eks aeg näitab, kui head Jumala tööriistad me olnud oleme.

Kuidas algas ansambli koostöö Reverend B-ga (Bård Norheimiga)? Kes keda leidis?

Daniel: Tegelikult võib öelda, et Crux leidis Reverend B ja vastupidi. Ükski tõsisem koostöö ei sünni üleöö ja nii ka meie oma. Enne Crux & Reverend B projekti olime rohkem kui aasta vähehaaval üksteist tundma õppinud. Bård oli külaline mitmel meie kontserdil. Aitasime tal salvestada 2005. aasta kiriku noortepäevade tunnusloo jne. Palju toredaid kontserte, ühiseid reisimisi ja Eurovisioon on seljataga ning seda kõike meenutab plaat «Everything Under The Sun». Kindlasti teeme ka tulevikus midagi koos.

Teil on väga selge sõnumiga tekst. Olete laulnud kirikutes, vabaõhulavadel, Terevisioonis, aga ka pubis «6teist kannu». Kuidas teid pubis vastu võeti?

Joel: Tundub, et kenasti. See ju ei ole nii hull koht.

Daniel: Pubis võeti meid hästi vastu. Kõigil esinemiskohtadel on oma eripärad: plussid ja miinused. Arvan, et nende lugude sõnad, mida Crux mängib, jutustavad igaühest midagi. Need lood räägivad samapalju inimestest, kes istuvad kirikupingis, kui neist, kes on telerite ees või pubide laua ääres.

Peeter: Suur osa rahvast oli küll tulnud spetsiaalselt Cruxi kuulama ja ilmselt igal nädalal pubis ei käi. Aga teised elasid ka vapralt kaasa. Ei tea, kas neile ka midagi «kohale jõudis» ja kui palju «kasu» meist seal oli. Aga kindlasti oleme ise kogemuse võrra rikkamad – saime aimu sellest, kuidas paljud eesti inimesed oma vaba aega sisustavad…

Ranno: Suhteliselt huvitav kogemus oli see ka minu jaoks, sest ei olnud varem midagi sellist teinud, aga niipalju kui mäletan, siis oli vastuvõtt soe ja pärast kontserti oli selline hea tunne, et esinesime kohas, kus meie muusika sõnumit võiks vaja minna.

Jaanus: Ei mäleta, et keegi oleks ühtki paha sõna öelnud. Minu arvates peakski levitama lootust just sellistes kohtades, kus seda kõige rohkem tarvis on. Just haiged vajavad arsti.

Olete mänginud romantilisemat poppmuusikat ja rajumat rokki. Missugune helikeel on ansamblile hingelähedasem ja kas on plaanis mingeid uusi nüansse sisse tuua?

Joel: Tunnen, et südamelähedast helikeelt oleme juba peaaegu leidmas … oodake plaati.

Daniel: Esimestel plaatidel on meil olnud parasjagu katsetamist stiili ja helipildi osas. Arvan, et oleme tasapisi leidmas päris oma teed.

Peeter: Kõik areneb omal kummalisel viisil, sihilikult me midagi liiga keeruliseks ajada ei püüa.

Edu teile valitud teel!

Küsitles

Rita Puidet

CRUX

Joel Reinaru: kitarrid ja soololaul

Jaanus Kõuts: basskitarr ja taustalaul

Ranno Seppel: räpp ja rütmipillid

Daniel Reinaru: trummid ja taustalaul

Peeter Rahuvarm: klahvpillid ja taustalaul

Ilmunud CD

Oma tee. 2003.

Hetk. 2005.

Everything Under The Sun. 2006. Salvestatud koos Reverend Bga.