Laul liidab ja rõõmustab

Meeldejääva elamuse pakkus laupäeva varavalgest alanud Viljandi Jaani kirikus peetud koraalimaraton. Kiriku lauluraamatu laule võis kuulama minna nii varajane ärkaja kui hiline tõusja. Iidses pühakojas lauldi päikesetõusust järgmise päeva õhtuni. Maratoni lõpetas jumalateenistus.

Lauluraamatuga on see hea asi, et laulude sõnum ei lähe kunagi moest ära. Praeguses lauluraamatus, millel vanust 30 aastat, leiab laulu, mille viis on pärit XII sajandist. Igal pühapäeval laulame Issanda kiituseks ja kui maailm meie ümber ka muutub, siis sõnum Issandast mitte. 

Vanas frantsiskaani kirikus oli laupäeva hommikul pühalik ja eriline tunne. Pisut võiks seda võrrelda laulupeoga, sest kokku tuldi Virust ja Võrust, ent õhkkond oli intiimsem ja muidugi rahulikum. Külalisele tundus kõik sujuvat – kes tuli, kes läks. Eesti on ikka eriline maa, sest kõik, kes laulda tahtsid, need kohale jõudsid.

Armus õnnistatud 

Inimestele laulda meeldib. Väga mehiselt kõlas näiteks Lüganuse segakoor, kui selle kaheksa meesliiget kuulutas, et võidupäev on meile koitnud (KLPR 105). Viieteistkümne kooriliikme seas laulis ka kogudust teeniv diakon Ulvar Kullerkupp. Koori kuulates süvenes veendumus, et laul liidab inimesi. 

Kiidan siinkohal koraalimaratoni korraldust. Eks see sõltus ka osalejate oskustest ja võimalustest. Lauldi nii rõdul oreli saatel kui all kirikusaalis, kus saatepillina sai kasutada klaverit või mõnd muud instrumenti. Tänu sellele tõusis veelgi enam esile meie lauluraamatu ja kirikliku laulupärandi rikkus. Orelirõdule kogunes laulma Puhja koguduse esindus koos Karijärve keelpilliorkestriga ja saadetuna veel orelihelidest, kõlas laul number 83 „Mu Kuningas, mu Jumal“ tõesti pühalikult.

Koguduse õpetaja ja kiriku lauluraamatukomisjoni esimees Marko Tiitus rõhutab, et koraalimaraton toimus väga tähelepanuväärsel ajal. „Veel paar kuud tagasi pidime kirikutes kandma maske, istuma hajutatult või esitama koroonapasse. Nüüd saame vabalt hingata, rõõmustada ja laulda. Koraalimaratoni raames käis Jaani kirikus laulmas ja pilli mängimas 400 muusikut, lisaks kaasaelajad ja -lauljad. See on nagu väike laulupidu – tõeline Jumala ime!“

Vaimne pärand

Koraalimaratoni korraldustoimkonna juht, Tartu ülikooli Viljandi kultuuri-

akadeemia kultuurikorralduse õppekava programmijuht Jorma Sarv esitas mõne laulu, mida jumalateenistusel lauldakse Kristuse ülestõusmise ajal. Ja saatis end klaveril. Uues rahvalikus võtmes kõlas 17. sajandist pärinev „Nüüd tõstkem rõõmuhääli“, mille eestikeelsed sõnad on kirjutatud umbes sada aastat tagasi.

Ei saanud Jorma Sarvelt küsimata jätta, mis on selle erilise maratoni tähtsus. Ja sain vastuseks: me hindame seda päeva rõõmustamisena lauluraamatu vaimse pärandi üle. See on midagi, mis on kogu aeg olemas nädalast nädalasse. Ta on elus, kuid tundsime Viljandi Jaani koguduse ja kultuuriakadeemia mõttekaaslastega, et lauluraamat vääriks taas esiletõstmist nagu 20 aastat tagasi Viljandis ja vahepeal kaks korda Haapsalus. 

„Et pakkuda seda rikkust, kirevust ja sellist katkematust, mis lauluraamatus on,“ sõnas Jorma Sarv  tähtsustades ka seda, et töö uue lauluraamatuga käib. Mõni näide uuest koraaliraamatust kõlas ka olnud maratonil. „Loodan, et uuendatud valik koraale lisab jumalateenistustele elevust ja muudab need mõjusamaks. Miks mitte seda muusikat kasutada ka väljaspool teenistusi. Kristlik muusikavaramu on väga rikkalik,“ kinnitas Jorma Sarv.

Olin lummatud Jorma esitusest. Muusikust korraldaja sõnaski: „Koraaliviis on väga inspireeriv. Tavaliselt on ta kirja pandud ühehäälse lauluna, aga tunnetan, et igal lauljal, kaasalauljal on natuke vabadust seda mõtet, mida tekst ja viis kannavad, tõlgendada.“ 

Päev pakkus huvitavaid esinejaid ja esitusi, ettekantut sai jälgida videosilla vahendusel Eesti Rahva Muuseumis ja kultuuriakadeemia veebilehekülje kaudu.

Rita Puidet

Koraalimaratonid

2002 Viljandi Pauluse kirikus

2011 Haapsalu toomkirikus

2017 Haapsalu toomkirikus