Lembit Kurik: paljud niiskusprobleemid on silmaga näha ja lahendused teada
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed, Portreelood / Number: 24. aprill 2024 Nr 16 /
2005. aastal Saaremaa Kihelkonna kirikut Tallinna tehnikaülikooli (TalTech) teadlasena uurima asunud Lembit Kurik räägib Eesti Kirikule, et on tänaseks tegelenud umbes 25 Eesti kiriku niiskusprobleemidega. Tunnustuseks selle tegevuse eest andis peapiiskop Urmas Viilma talle möödunud aastal EELK tänukirja.
Lembit Kurik on ristitud oma lapsepõlvekodus Viljandis Pauluse koguduse õpetaja poolt siis, kui oli veel väike laps. „Aktiivselt ma kirikueluga seotud ei ole,“ märgib ta, ent lisab: „Mulle on kirik just kultuuri osa ja ka inimlike väärtuste kandja ja nende meeldetuletaja.“
Kirikus on pühendunuid palju
Tunnustatud teadlane toonitab, et tajub kirikute rolli ühiskonnas suunanäitajana ja eetilise kompassina.
Ta jagab head meelt: „Vaatamata sellele, et kirikute kogudused ei ole kuigi suured, on neis aktiivseid inimesi, kes suudavad tegeleda inimeste igapäevaste probleemidega.“
Lisaks kiriku sotsiaalsele mõõtmele hindab Lembit Kurik kirikute juures kultuuriväärtuslikku pärandit. Ta kiidab kirikus neid inimesi, kes omalt poolt palju ära teevad, et esiisadelt meile usaldatud kultuuriväärtused oleks hoitud. Neid, kes „suudavad kaasata inimesi ja institutsioone ka kirikute ajalooliste hoonete korrastamisele“.
Viimase paarikümne aasta jooksul, mil ta on Eesti kirikuid külastades uurinud nende heakorda, on tema sõnul areng paremuse suunal olnud pidev. „Siiski ei käi see kahjuks kõigi kirikute kohta,“ on ta sunnitud nentima, lisades, et saab aru selleni viinud objektiivsetest põhjustest.
Alguses oli Kihelkonna kirik
„Lugesin kokku, et olen tegelenud umbes 25 Eesti kiriku niiskusprobleemiga ja enamik neist on korraliku kütteta keskaegsed paekivist kirikud,“ märgib Lembit Kurik ja meenutab, et esimene oli 2005. aastal Saaremaa Kihelkonna kirik.
