LMLi nõukogu avaldus ÜRO Julgeolekunõukogu reformi kohta

Luterliku Maailmaliidu (LML) nõukogu rõhutas 15. juunil vastu võetud avalduses vajadust reformida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu, et see suudaks tõhusamalt reageerida üleilmsetele kriisidele.

Nõukogu kinnitab taas oma nägemust õiglasest, rahumeelsest ja lepitatud maailmast ning rõhutab iga inimese Jumalast antud väärikust ja kõigi riikide vastutust teha koostööd ühise hüve ning inimeste ja kogu loodu heaolu nimel. Maailmas, kus inimkannatusi liiga sageli eiratakse või poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ära kasutatakse, kinnitame taas, et iga inimene on loodud Jumala näo järgi.

Alates oma loomisest on ÜRO olnud asendamatu riikide ja rahvaste vahelise dialoogi ning koostöö foorum. ÜRO on andnud olulise panuse inimõiguste, kestliku arengu ja rahu rahvusvaheliste normide ja standardite kujundamisse. Hoolimata sellest on rahvusvahelise süsteemi hiljutine suutmatus ennetada või lõpetada sõdu, kaitsta tsiviilelanikke, tagada rahvusvahelise õiguse järgimine ja võtta rikkujad vastutusele õõnestanud ülemaailmset usaldust. Need läbikukkumised kujutavad endast nii poliitilist kui ka moraalset kriisi.

Eriti kahetseb LMLi nõukogu, et ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole korduvalt suutnud tegutseda otsustavalt ja järjekindlalt laastavate sõdade, humanitaarkatastroofide ning rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste korral. Geopoliitilistest vastuoludest, erihuvidest ja Julgeolekunõukogu viie alalise liikme vetoõiguse kasutamisest põhjustatud halvatus on liiga sageli viinud tegevusetuseni või takistanud õigeaegset tegutsemist inimelude kaitsmiseks ja rahu saavutamiseks.

Nõukogu tervitab uusi rahvusvahelisi jõupingutusi ÜRO ja üleilmse valitsemise struktuuride reformimiseks, eelkõige Tulevikupakti (Pact for the Future) vastuvõtmist ÜRO Tuleviku Tippkohtumise (United Nations Summit of the Future) raames 2024. aasta septembris. Selles tunnistati kiiret vajadust muuta Julgeolekunõukogu „esinduslikumaks, kaasavamaks, läbipaistvamaks, tõhusamaks, tulemuslikumaks, demokraatlikumaks ja vastutustundlikumaks“. Samas lükkab nõukogu tagasi kõik algatused, mis õõnestavad mitmepoolsust ja kaasavat üleilmset valitsemist, näiteks hiljuti loodud Rahunõukogu (Board of Peace).

Käimasolevad valitsustevahelised läbirääkimised Julgeolekunõukogu reformi üle peavad käsitlema Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna ning suurema osa Aasia ebapiisavat esindatust. Praegune Julgeolekunõukogu peegeldab pigem 1945. aasta geopoliitilist olukorda kui tänapäeva maailma. Pühakiri annab hääle ühiskonna äärealadele tõrjututele, kutsub juhte vastutusele, seisab vastu rõhumisele ning suunab tegutsema ühise hüve nimel. Seetõttu kinnitab nõukogu taas oma toetust ÜRO Julgeolekunõukogu reformile, mis edendab põhimõttekindlat koostööd, rahvusvahelist õigust, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, solidaarsust ja kodanikuühiskonna osalust.

Nõukogu kutsub valitsusi ja rahvusvahelist kogukonda üles:

• kinnitama taas oma pühendumust ÜRO tugevdamisele ning tagama, et üleilmne valitsemine vastaks kõigi rahvaste tegelikele vajadustele, eriti nende omadele, keda relvakonfliktid kõige enam mõjutavad;
• osalema konstruktiivselt ja heas usus käimasolevatel valitsustevahelistel läbirääkimistel Julgeolekunõukogu reformi ning laiemalt ÜRO reformikava üle, seades esikohale diplomaatia ja dialoogi ning käsitledes samal ajal julgelt pikaajalisi struktuurseid ebaõiglusi;
• suurendama Julgeolekunõukogu läbipaistvust, vastutust, piirkondlikku esindatust, seni alaesindatud riikide osalust ning nõukogu tõhusust rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel.

Eesti Kirik