Lõikustänupühal oldi koos lastega

10. oktoobril kutsus Tartu Ülikooli-Jaani kogudus lapsi koos vanematega lõikustänupüha puhul peetavale lastepäevale Jaani kirikusse.
Elevust oli palju juba tund enne jumalateenistust, mil lastepäeva korraldustoimkond ja aktiivsed koguduseliikmed koos kõige ürituseks vajalikuga kohale kiirustasid. Peagi pühiti juba põrandat ning pidulaud kaeti kodudes küpsetatud kookide ning hõrgutistega.
Pärast jumalateenistust tehti veel viimased toimetused ja oldi valmis laste tulekuks.
Kella 13 paiku hakkasidki saabuma esimesed külalised. Pärast kosutavat kehakinnitust koguneti kooriruumi, kus koguduse õpetaja Urmas Petti rääkis toreda loo Ristija Johannesest, kuna teatavasti on Tartu Jaani kiriku nimipühak just tema.
Igaühele midagi põnevat
Pärast ühist lauluõppimist, mida juhendas organist Anneli Vilbaste, läks ligi kolmkümmend kokkutulnud last üheskoos mööda pühakoda ekskursioonile, mille käigus said väikesed kirikulised kuulda nii mõndagi Jaani kiriku ajaloost.
Binoklitega uuriti kuulsaid terrakotakujusid ja nuputati, kes need olid, keda nõnda savisse voolituna kujutati.
Sel ajal kui kooriruumis samal teemal lapsevanemaid valgustati, hiilisime lastega hanereas käärkambritesse ning külastasime ka Lüübeki ja Münnichi kabelit. Agaramad lapsed uurisid pidevalt, millal torni minnakse ning suur oli elevus, kui viimaks mööda kitsast keerdtreppi orelirõdule ronisime.
Sealt avanes aukartustäratav vaatepilt ning selgesti võis näha, kuidas kiriku parem külg on veidralt viltu. «Keegi on seda vist kunagi lükanud,» arvas keegi. Päris torni me ei roninud, ehkki nii mõnigi ilmselt vaid sellest unistas. Igaks juhuks liikusime tagasi alla, et kindel pind jalge all oleks.
Inspireeriv savi ja hariv loeng
Pidulaud oli vahepeal sujuvalt töölauaks muudetud ning sellel ootas voolimist suur käntsakas savi. Laud sai muidugi kohe korraliku tormijooksu osaliseks ning mõne hetkega olid pisikesed kätepaarid küünarnukkideni saviga koos.
Lapsevanemad kuulasid samal ajal kasvatusteemalist loengut Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõult dr Pille Valgult. Siiski oli rõõm näha savivoolijate hulgas ka neid, kes ammu lapseeast väljas.
Ja mis seal salata – ürituse korraldajadki sattusid hasarti lastega võidu kujukesi mätsides, seejuures hämmastavat innukust ilmutades. Nõnda üksmeelselt töötades ning vastastikku üksteist abistades valmiski viimaks terve trobikond kunstiteoseid, millest mõneski hea fantaasia korral terrakota välimust võis täheldada.
Lastepäev lõpetati ühise lauluga ning laiali mindi rahulolevalt ja lubadusega järgmisel korral uuesti kokku tulla. Plaanis ongi edaspidi korraldada selliseid üritusi korra kuus.
Lastetöö jätkub
Loodetavasti hakkab mõne aja pärast toimima igapühapäevane lastehoid ning hiljem ehk ka pühapäevakool. Igatahes võib nimetada kogu üritust väga õnnestunuks ning jääb üle vaid tänada kõiki abilisi, samuti lapsi ja nende vanemaid innuka osavõtu eest. Tahaks loota, et lastetöö jätkub noores koguduses sama hoogsalt, kui algas.
Anna-Liisa Vaher