Maarjamaa juubeliaasta avati Pirita kloostris

Pühapäeval, neitsi Maarja sündimise päeva eelõhtul peeti vana Maarjaoru (Pirita) kloostri kirikus teema-aasta «Kaheksa sajandit Maarjamaad» avavesper, mis oli helilooja Margo Kõlari uudisteose «Maarjamaa vesper» esmaettekanne.

Õhtupalvusel teenisid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute vaimulikud. Muusikaga teenisid Raadio Laulustuudio lastekoor, Püha Miikaeli poistekoor, Estonia Seltsi segakoor, Credo-Allika kammerkoor, ansambel Heinavanker ja Eesti Kaitseväe orkester. Dirigeeris Mikk Üleoja.
Avasõnad ütles roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan, kes märkis, et paljudel maadel ja riikidel on ka poeetiline nimi, nagu on inimestel armsaid hüüdnimesid. «Ma ei tunne aga ühtki teist riiginimetust, mis oleks nii ilus, tähendusrikas ja kaugele ulatuv kui meie Maarjamaa. Me võime olla uhked selle nime üle. Maarjamaa ei ole ainult ilus nimi. Eesti pühendamine neitsi Maarjale 800 aastat tagasi on üks nendest sündmustest, mis meenutab meile, kuidas kristlus läheneb eesti rahvale ja koputab iga eestlase südame uksele,» sõnas piiskop ja rõhutas, et Maarjamaa aasta tähistamine ei ole mõeldud kristlaste ülendamisena, vaid pigem Kristuse taasavastamisena meie rahva ajaloos ja meie isiklikus eluloos.

Looja, hoia Maarjamaad
Vabariigi valitsuse esindajana tervitama saabunud siseminister Hanno Pevkur sõnas, et Eestimaa ja Maarjamaa on ikka meie mõtetes üks ja sama. Eesti Vabariigi väljaantav kõrgeim autasu on Maarjamaa rist. Pevkur rõhutas Maarjamaa nime kasutamise laia ampluaad nii meie ajaloos kui kultuuris rahvapärimusega, meie enesemääratluse ja meie eneseteadvusega.
«Ma loodan, et eelolev aasta annab meile kõigile võimaluse rohkem mõelda Maarjamaa peale, mõelda seoste peale, mis meil igaühel on Maarjamaaga, ja külastada üle Eesti paiku, mis seotud Maarja nimega.»
Minister tänas kõiki neid, kes Maarjamaa aasta sündmusi ette valmistavad. Ta avaldas lootust, et iga väike küla, kogukond või kogudus leiab endas jõudu pühendada mõni tegevus ka Maarjamaa kaheksa sajandi  juubelile.
Pevkur meenutas Tõnis Mägi ja Villu Kanguri tuntud laulu «Palve» sõnu Looja, hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead. Looja, kaitse Eestimaad, peod selleks palveks nüüd sean, mis võiks Maarjamaa aastat saatma jääda.
Piibliteksti luges Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus. Meieisapalve luges assessor praost Tiit Salumäe.
Peapiiskop Andres Põder pidas lõpupalve. Ta tänas heliloojat Margo Kõlarit kauni muusika eest, mis on spetsiaalselt selleks õhtupalvuseks kirjutatud. Kiituse pälvisid ka koorid ja dirigent Mikk Üle­oja. Palvuselised tänasid omalt poolt sooja ja pika aplausiga, meeles mõlkumas küsimus, millal saaks seda muusikalist vesprit veel kuulda.
«Kaheksa sajandit Maarjamaad» teema-aasta on alanud. Aasta juhtmõte on neitsi Maarja lause Jeesuse kohta: «Tehke, mis Tema ütleb».
Tiiu Pikkur

Teemaüritusi
8.09 neitsi Maarja sündimise püha jumalateenistus Naissaarel
8.09–21.09 Maarjalaulude festival Tallinnas, Narvas ja Tartus
5.10 ja 2.11 seminar «Neitsi Maarja tähtsus ja tähendus meie elus» Rootsi-Mihkli kirikus; 26.10 ja 23.11 seminar rootsi keeles

Allikas: www.maarjamaa800.ee