Maarjamaa juubeliaasta tähistamine läks korda

Kõrgesti austatud ekstsellentsid! Hea Maarjamaa rahvas! Eelmisel aastal tähistas 20. aastapäeva üks meie riigi väärikamaid teenetemärke – Maarjamaa Rist. Seejuures on vägagi sümboolne, et Maarjamaa juubeliaastal annetas Vabariigi President Maajamaa Risti III klassi teenetemärgi Kanada veteranpoliitikule Elmer MacKayle.
Nimelt Teise maailmasõja lõppedes oli Elmer MacKay vähem kui 10 aastat vana ning tähelepanuavaldus Eesti Vabariigi poolt ei olnud mõeldud mitte ainult temale, vaid kogu tema perekonnale. Nende perekond aitas paljudel Teise maailmasõja lõpus Eestist põgenenutel Kanadas uue kodu luua ja töökoha leida, ehk tänu sellele perekonnale sai suur hulk meie kaasmaalasi võimaluse alustada võõra rahva keskel uut elu.
Maarjamaa Risti pälvinud Elmer MacKay perekonnaga seotud lugu toob esile suure kaastunde, halastuse ja hoolivuse. Kahtlemata on need omadused, mida on miljardite inimeste jaoks läbi kahe aastatuhande kehastanud ka neitsi Maarja.
Maarjamaast ei räägitud lõppenud juubeliaastal mõistagi mitte ookeani taga, vaid esmajoones siiski siin, Maarjamaal. Juubeliaasta koduleht kajastab kümneid ja kümneid sündmusi, mis on toimunud üle Eesti väga erinevates paikades. Need on olnud mitte ainult suure osalejaskonnaga ja suurt avalikku tähelepanu pälvinud sündmused, vaid terve hulk festivale, kontserte, näitusi, seminare, loenguid, jõulusõimede meisterdamisi, palverännakuid ja muid üritusi, mis toimusid ühe või mitme kihelkonna piires.
Neid, keda Maarjamaaga seonduv on kõnetanud läbi juubeliaastal ilmunud raamatute, raadio- või telesaadete, trükiajakirjanduse või sotsiaalmeedia, on olnud tuhandeid. Kindlasti jääb märgiliselt väga olulisena Maarjamaa juubeliaastat meenutama ka see, et pärast aastatepikkust remonti taaspühitseti Tartu Pauluse kiriku hoone.
Maarjamaa juubeliaasta on olnud ühiskonnas igati nähtav. See on tegelikult ka igati arusaadav – Maarjamaa lugu ongi ju meie oma maa lugu. See on meie ajalugu, meie kultuur, tavad ja pärimused. Need kristlikud juured, millel me oleme kasvanud ja kasvame jätkuvalt.
Täna, vaadates tagasi igati õnnestunud Maarjamaa juubeliaastale, pöörame oma pilgud juba ka järgmisse, reformatsiooni juubeliaastasse. Saame rõõmustada selle üle, et reformatsiooniga kaasnenud usulistest lahknemistest soovitakse meie ajastul liikuda taas suurema usulise ühtsuse poole. Seda kinnitavaks väga oluliseks märgiks on kindlasti ka paavst Franciscuse visiit Lundi käesoleva aasta oktoobrikuu lõpus, millega reformatsiooni 500. aastapäeva ning katoliiklaste ja luterlaste omavahelise dialoogi edenemist soovitakse tähistada.
Kinnitan teile, et reformatsiooni juubeliaasta tähistamisest ei jää kindlasti kõrvale ka Eesti riik ja riigiasutused. Ka reformatsiooni lugu on ju osa meie suurest Maarjamaa loost, meie rahva ja riigi kujunemise loost. On rõõmustav, et seesama Eestimaa kirikuid, riigiasutusi, kodanikuühendusi ja teisi institutsioone koondav koostöökogu, kes oli koordineerimas Maarjamaa juubeliaasta korraldamist, on taas kogunemas, et alustada ettevalmistusi reformatsiooni juubeliaasta tähistamiseks.
Olen väga tänulik koostöökogule ning kõigile inimestele üle Eestimaa, kes te osalesite Maar­jamaa juubeliaasta korraldamises ning kes te toetasite seda oma palvetega, oma mõtetega, oma tegudega, oma osalemisega ja oma kaasaelamisega. Looja, hoia Maarjamaad!

Kõne on peetud Tallinna toomkirikus 1. veebruaril tänupalvusel «Kaheksa sajandit Maarjamaad».

 

 

 

 

Hanno Pevkur,
siseminister