Sügisest alustab Tartu Teoloogia
Akadeemia (TTA) uue koolitusloa alusel praktilise teoloogia magistriõppega.

TTA on rakenduslik erakõrgkool, mis praegu
pakub diplomiõpet teoloogias vaimuliku, eetika- ja religiooniõpetuse õpetaja,
pastoraalnõustamise, kristliku noorsootöö ja kristliku meedia erialal. Ka
magistri õppekavas on võimalik jätkata õpinguid samadel erialadel.

Miks on vaja erakõrgkoolil hakata magistreid koolitama?

Õppeprorektor Siimon Haamer:

Esmalt selleks, et enamikul meie õppekavas
olevatel erialadel ei ole praegu Eesti kõrgkoolides võimalik magistrikraadi
omandada. Teisalt selleks, et meie lõpetajate haridustee poolikuks ei jääks
ning tagamaks neile hea võimalus konkureerida tööturul. Samuti annab
magistrikraad vajalikud alusteadmised jätkata õpinguid doktoriõppes.

Keda ootate sügisel magistrikraadi
taotlema?

Ootame neid, kel bakalaureuse- või
diplomiõpe teoloogias läbitud ning kes omavad teatavat kvalifikatsiooni ja
töökogemust ühel meil õpetatavast erialast ning tahavad just praktilise
suunitlusega usuteaduse magistri tasemel õpinguid jätkata või kel on
kõrgharidus ühel meie viiest erialast, kuid siis tuleb eelnevalt omandada 32 AP
mahus teoloogiaaineid, sest see on sisseastumise eeltingimus.

Lisaks on eeltingimuseks 16 AP mahus
erialaseid aineid. Magistriõppe maht on 80 AP. See koosneb suuna- ja
erialaõppest, vabaainetest ning magistritööst. Nominaalne õppeaeg on 2 aastat
ja õppetöö hakkab toimuma kord kuus ühel nädalalõpul.

Missugune on praegu ühiskonnas vajadus teoloogide järele?

Minu meelest ongi suurem vajadus nende
järele, kes omavad lisaks teoreetilistele teadmistele praktilisi oskusi ja on
motiveeritud ning võimelised tegema kvaliteetset vaimulikku tööd koguduses,
kaitseväes, meditsiiniasutuses, koolis, omavalitsuses,
noorsoo-organisatsioonis, meedias ja mujal.

Teoloogiaõpingute eesmärk ei saa olla
ainult teaduse tegemine või lihtsalt silmaringi laiendamine, sest meil on palju
elualasid, kuhu on vaja sellise haridusega töötegijaid. Seetõttu on TTAs nii
diplomi- kui ka magistriõppe puhul oluline omandada erialaoskused. Meie eesmärk
ongi anda üliõpilastele selline hariduspagas, et nad suudaksid olla kohusetundlikud
vaimulikud, noorsootöötajad ja õpetajad, kes oskaksid juhatada kogudust ja
kasvatada noori vaimsuses, mis on omane eesti rahvale ja meie kultuuriruumile.
Kes teavad, kuidas anda professionaalset hingeabi ja edastada meediasse
adekvaatset kristlikku sõnumit.

Millistel töökohtadel töötavad TTA lõpetanud praegu?

Väga erinevatel elualadel: osa kogudustes,
näiteks EELKs on meie vilistlasi ja üliõpilasi vaimulikena tööl üle kümne. On
ajakirjanikke, noorsootöötajaid, kooliõpetajaid, hingehoidjaid, sotsiaaltöötajaid
omavalitsuste juures. Brüsselis Eesti riiki esindamas,  samuti mitmel muul elualal. Oleme andnud
töötegijaid ka õigeusu kirikule.

Millised on tingimused magistriõppe koolitusloa saamiseks?

Rakenduskõrgkoolidel on teistmoodi
nõudmised võrreldes ülikooliga, sest magistriõppe koolitusloa andmise otsustab
vabariigi valitsus, mitte haridus- ja teadusministeerium. Koolitusluba on
võimalik saada ainult sellele õppekavale, milles ei toimu õppetööd üheski
teises Eesti kõrgkoolis. Ning palju teisi tingimusi õppejõudude tasemele ja
õppekavale.

Mille poolest on TTAs antav haridus
erinev võrreldes teiste koolidega, kus usuteadust õpetatakse?

Lisaks kristliku noorsootöö, kristliku
meedia ja pastoraalnõustamise erialale, mis mujal puuduvad, on suur erinevus
interkonfessionaalne lähenemine. Oleme iseseisev ega kuulu ühegi kiriku
alluvusse, kuid oleme valmis aitama neile töötegijaid koolitada. Seega oleme
avatud inimestele kristlikest konfessioonidest, kel on vaid tahtmist ja
motivatsiooni praktilist usuteadust tudeerida või elukestvalt õppida.

Lähemat teavet kooli ja õppetöö kohta saab
meie kodulehelt www.teoloogia.ee

Piret Põldre