Matthias Burghardt rändas koos perega Johannese jälgedes
/ Autor: Matthias Burghardt / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 18. veebruar 2026 Nr 7 /
Kui armsad ametikaaslased valisid mind 2020. aastal aasta vaimulikuks, olin tänulik ja õnnelik. Alles hiljem mõistsin, et sellega käib kaasas raha palverännakuks. Kui sellest aru sain, oli aga hilja: algas nn koroonaaja eriolukord, kus reisimine oli võimatu. 2021. aastal valiti abikaasa Anne Luterliku Maailmaliidu peasekretäriks, mis omakorda muutis pere elukorraldust ja meie rännud hakkasid kulgema Tallinna-Genfi trajektooril.
Jah, enne aasta vaimuliku aunimega kaasas käivast rahast kuuldes naljatasin, et teen oma palverännaku Roomast Wittenbergi. Jalgsi, mis võtaks Google'i kinnitusel ligi kuus nädalat, aga kui võtta telk ja priimus kaasa, saaks tehtud suurema rahakulutamiseta.
Huvist ja austusest Johannese vastu
Möödunud aastal leidsin aja palverännakuks. Oli selge, et teen seda koos perega. Jumalaga läheduse otsimiseks polnud vaja kuhugi minna – Jumal on lähedal nii kodukirikus kui mujal. Huvitas aga usust kantud teekond – ajad ja ruumid, mida Jumal kasutab, ja need inimesed, kes meil sellel teekonnal teejuhiks on. Seda kogemust tahtsin perega jagada.
Pärast pikka mõtlemist valisin sihtkohaks Efesose. Ikka Johannese pärast, kes oli Martin Lutheri lemmik Piibli raamatute autoritest ja on ka mulle erilist huvi pakkunud alates noorpõlvest.
