Meelemuutus meile antud ajas

Kriiside aeg on kestnud mõned aastad ja need on protsessid, mis murendavad tervist, meelt ja oma komplekssuses mitme aasta perspektiivis kogu rahva elujõudu. Tähtsaimad tegurid neist läbi tulemiseks on usumeel ja moraal. Selles olukorras ei aita meelelahutus.

Alanud on paastuaeg, mil keskne asi ongi meeleparandus. Küll on imeline, et see aeg on meile antud just praegu! On ju seda ikka meelde tuletatud, aga aeg, millesse oleme pidanud astuma, ei luba pooltuntut enam niisama korrata. Kui soovime pälvida Jumala õnnistust, ei piisa üksnes kiriku sisekaemusest. Otsigem seda, kuidas meeleparandusest saaks terve rahva meelemuutuse suunaja. Kosutav on juba see, kuidas anname abi tõelistele Ukraina sõjapõgenikele. See on evangeelium.

Abi saab pikapeale anda siiski vaid see, kes ise püsti püsib ja end tulevikuks konstitueerib. See, kellel pikemas perspektiivis on olemas elujõud. Mida toob tulevik? Tulevik, see teadmatusest tulvil sõna. Väikerahvana küsime oma püsimise järele ja ka seda, missugused on meie ressurssi kandvad mahulised mastaabid. Mastaabid on näiteks niisugused, et Kiievi elanikkond on arvuliselt rohkem kui pool Soome elanikkonnast, Harkovi oma võrdne kogu Eesti riigi rahvaarvuga, Odessa oma aga võrdne eestlaste arvuga üldse. Ristirahvana seisame oma prohvetliku kutsumuse ees, sest miks me muidu Vana Testamenti loeme?

Mitmekihiline ja pika sünnilooga Jesaja raamat kõneleb Iisraelist kahel tasandil. Esimene tasand on rahva usuline seisund, mis prohvet Jesajale südamesse läks. Iisrael oli kangekaelne ja armastas Jumala sõna asemel pettepilte. Teine on aga see, et prohvetile anti seda seisundit näha ka poliitilisel areenil. Iisrael oli kaheksandal sajandil eKr Assüüria ja Egiptuse suurriiklike jõuväljade vahel ning jättes kõrvale Jumala lootis liigselt Egiptuse liitlasabile.

Prohvet kurvastas kangekaelse rahva üle, kes pidas nõu ilma Jumalata ja Jumala Vaimuta, ning selgitas, et sellisel juhul tuleb vaarao kaitse häbiks (Js 30:1–3). On ju egiptlasedki ainult inimesed ja mitte Jumal. Inimeste abi on poolik ja kaduv, kui see on üksnes horisontaalsete lootuste ja kaalutluste poliitika. Seekord nii ka läks, hiljem selgus, et Egiptusest ei olnud põhjapoolsele Iisraelile abi, lõunapoolne Juuda siiski seekord pääses. Professor Evald Saag ütles kord, et võib-olla pääses Juuda seekord just Jesaja kuulutuse kuulda võtmise mõjul!

Inimese ja rahva saatuses on keskse tähtsusega vaimulik aspekt. Selle järgi, missugusena seisab rahvas Jumala ees, kujunevad ja joonduvad ka muud asjad. Vaimulik asjade seis annab meie mõtetele tarkuse tuuma ja otsustele õigema suuna. Siis on ruumi ka muudele praktilistele lahendustele. Maailm on nagu kahetasandiline teatrilava, kus me tavaliselt tegutseme ja planeerime alumisel korrusel. Aga ülevaltpoolt ei lasku siia maailma üksnes dekoratsioonid nagu teatris või lennukid ja satelliidid.

Piltlikult öeldes on ülevalpool niisugused reaalsed tegurid ehk taevased väed, mida meie ei suuda kirjeldada. Aga see on ju loomulik, et ei suuda. Looja Jumala uskumine eeldabki meile käsitamatute reaalsuste olemasolu, mis muudavad siinseid alumisi reaalsusi. Muudavad nõnda, et me ei saa arugi, kuidas, nagu seda kirjeldab näiteks 2Kn 6:8–23. Eks nii vanast raamatust nagu Vana Testament olegi raske aru saada, aga kasulik on püüda pisutki mõista.

NSVL moodustati 30. detsembril 1922 ning aasta lõpuks täitub sellest sajand, mida tahetakse tähistada. Kui aga rahvas on vaimses unes, siis prohvetlus ei tärka, prohveteid ei pruugitagi anda. Või kui antakse, siis rahvas naerab Estonia turu platsil, nagu naerdakse teatri sees. 

Just nii juhtus, kui meile saadeti kolmekümnendate aastate lõpul meeleparandust kuulutanud „turu prohvet“ Karl Reits. Ta ütles ka seda, et kui te meelt parandate, siis võib see kena riik teile alles jääda. Kuidas? Ma ei tea. Aga mitte kellelgi ei olnud võimalik teada saada, „kuidas“, sest rahvas ei parandanud meelt. Kahevariandilist ja võrreldavat paralleelajalugu aga ei ole olemas.  

Vähem kui pool inimiga on meil olnud hea aeg. Iseasi, kuidas oleme seda kasutanud ja millele enim ressursse kulutanud. Iga tõsine evangeeliumi kuulutus on misjon. Misjon hõlmab ka kogu olemusega pöördumist ja selle jaoks panustamist. Misjon ja meelemuutus on ühe aine kaks komponenti nagu H₂O ja toimivad koos. Seetõttu on meeleparanduse ja misjoni tõsiselt võtmine tähtsaimad asjad meile praegu antud aja sees.

Kui laseme meelemuutusel end juhtida, siis näemegi muutusi. Siis ei ole meil vaja enam karta, siis saab olema nii, et neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega (2Kn 6:16).

 

 

 

 

Randar Tasmuth,

teoloog