Meelemuutus tuhkapäeval

Tahan lugejatega jagada oma tähelepanekuid, kuidas Soome kiriku peapiiskop Kari Mäkinen on oma seisukohti muutnud.
Eesti Kirik avaldas 28. jaanuaril 2015 ulatusliku intervjuu Soome Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Kari Mäkineniga. Küsimusele, kuidas suhtute samast soost isikute abielu õnnistamisse kirikus, vastas peapiiskop: „Meie kirikus ei toimu samast soost inimeste õnnistamist, vaid on vabavormiline eestpalve nende eest. Meil oli diskussioon, kas neid õnnistatakse või nende eest palvetatakse, ja otsuse vastuvõtmisel oli oluline, et samast soost paaride eest palvetatakse ja koos nendega palvetatakse.“
Aasta varem, 2014. aasta juulis avaldati  Soome meedias peapiiskopi vabandus Soome arvamusfestivalil homoseksuaalide ja teiste seksuaalsete vähemuste ees, kuna kirik on neid julmalt kohelnud: „Kui ma mõtlen välisele survele ja kohtlemisele, mida me oleme kiriku ja ühiskonnana seksuaalsete vähemuste suhtes toime pannud ja mis jätkub ka praegu, siis ma leian, et on aeg vabanduseks. Ilma selgituste või puiklemisteta.“
Peapiiskop Mäkineni sõnul jääb julmus julmuseks ka siis, kui see esineb varasemast varjatumalt. Ta avaldas lootust, et temapoolne vabandus julgustab ka teisi kiriku- ja ühiskonnaliikmeid taolist vabandust tegema.
Kui ma neid ridu lugesin, mõtlesin: millal olen EELK kirikuõpetajana homoseksuaale julmalt kohelnud? Ning kus ja millal on seda teinud minu ametivennad või kirik, kuhu kuulun? Mille eest peaksime homoseksuaalidelt vabandust paluma? Millegipärast ei puudutanud Soome peapiiskop ülaltoodud vabandust meie kiriku häälekandjas avaldatud intervjuus.
Täielik kannapööre näib olevat toimunud peapiiskop Kari Mäkineni vaadetes aga käesoleva aasta tuhkapäeval, sest just 1. märtsil jõustus Soomes abieluseaduse muudatus, mis annab samasoolistele paaridele õiguse abielluda.
Selle peale teatas rahulolev peapiiskop, et täna on tema mõtted homopaaride juures: „Täna mõtlen eriti teile, kellel avaneb nüüd abielu võimalus. Olen õppinud teilt palju Jumala antud elu ja Jumala antud armastuse rikkuse ja mitmekülgsuse kohta. Tänan Jumalat teie olemasolu eest.“
Kahju, et peapiiskop ei ole elu tähendust ja armastuse sügavust õppinud Kristuse evangeeliumist ja tänanud Jumalat, et Ta on oma Poja saatnud meile kui patustele lunastuseks, vaid tänab Jumalat patu olemasolu eest. Millest selline peapiiskopi meelemuutus kõigest paari aastaga? Algul polnud peapiiskop nõus isegi samasooliste kirikliku õnnistamisega, nüüd rõõmustab koos nendega abiellumise loa andmise üle. Paar­kümmend Soome vaimulikku, nn vikerkaareõpetajad (sateenkaaripapit) on teatanud oma nõusolekust samasoolisi paare kirikus laulatada.
Siin oleks kohane meenutada Eesti Kirikute Nõukogu seisukohta antud küsimuses: „Kirikute nõukogu ei saa toetada samasooliste isikute kooselu riiklikku seadustamist. Kirikute nõukogu leiab, korrates juba varem väljendatud seisukohta, et homoseksuaalne eluviis on Kõigekõrgema palge ees patt selle mis tahes vormis. Pattu ega pahesid ei saa aga õigustada ega õiguslikult aktsepteerida.“
Kui vana kombe kohaselt raputati tuhkapäeval pealaele tuhka patukahetsuse märgina, siis on kahetsusväärne, kui kusagil raputatakse tuhka samasooliste teele, mis viib patu juurde.
Jüri Raudsepp,
emeriitõpetaja

Toimetuse kirjakast:
Aadress: Ülikooli 1, III k, 51003 Tartu
E-post: ek@eelk.ee