Meenutades Hartvig Helilaidu 100. sünniaastapäeval
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Portreelood / Number: 21. aprill 2010 Nr 19 /
Laupäeval möödub sada aastat kunagise Märjamaa koguduse õpetaja Hartvig Helilaiu sünnist.
Ta sündis 24. aprillil 1910 Venemaal Novgorodi kubermangus Pelgeri vallas Malinovka külas, kus isa oli kooliõpetaja ja täitis ühtlasi köstri kohustusi. Kodumaale kolis pere 1922. aastal, siis hakkas Hartvig õppima Järvamaal Karinu algkoolis. Ilmselt on isa pojale eeskujuks olnud, sest edasi õppima läks ta Rakverre Õpetajate Seminari ja Tartusse pedagoogiumi.
Pärast lõpetamist asus ta õpetajana tööle, esmalt Tartu linna 3. algkoolis, jätkates samaaegselt õppimist Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja hiljem Tallinna konservatooriumis, kus lõpetas eksternina oreliklassi. Kaks aastat, 1934–36 oli Hartvig Helilaid õpetaja Nabala algkoolis.
Kuna konservatooriumiõpingud hakkasid lõppema, valiti ta detsembris 1935 Viru-Jakobi koguduse organisti-asjaajaja ametisse palgaga 75 krooni kuus, lisaks prii korter ja küte ning 15 hektarit palgamaad, mille rendist sai aastas tulu 270 krooni. Täita tuli ka köstri kohustusi: lapsi ristida, surnuid matta, leeritundi anda ja õpetaja äraolekul jumalateenistusi pidada. Ka oli ta sealse noortekoondise juhataja.
Sõda ei jätnud Hartvig Helilaidugi puudutamata: 1944. aasta alguses mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, mille voori koosseisus ta Saksamale viidi. Pärast väljaõpet pandi ta tööle laatsaretti, kuni ta pärast Saksamaa langemist kodumaale repatrieeriti ja septembris 1946 sai taas asuda oma endisele kohale Viru-Jaagupis. Siin abiellus ta 9. augustil 1947 neiu Lydia Käärtiga. Omal soovil vabastati Hartvig Helilaid köstri ametist 1. novembril 1948.
Põhjus oli lihtne: juulis oli ta valitud Märjamaa koguduse jutlustajaks, aga juba juunis oli Hartvig Helilaid vastu võetud Tallinnas avatud kirikukooli, praegusesse Usuteaduse Instituuti. Harjutusaastale määrati aseõpetaja kutse kandidaat Raplasse õpetaja Evald Saagi juurde, kes iseloomustuses kirjutas, et kandidaat on «võitnud tubli ja asjaliku mehena koguduse ja valitsusorganite usalduse ja rahulolu». Ka on tema usk terve ja otsekohene.
Aasta pärast sai ta piiskopi asetäitjalt õiguse kanda talaari ja ordineeriti Tallinna toomkirikus aseõpetajaks. Õpetaja kutseõiguse sai Hartvig Helilaid siiski hiljem – aastal 1959. Möödunud kümnendivahetusel oli perre sündinud kaks poega, Jaan ja Tiit.
Lääne praosti ettepanekul kinnitati Hartvig Helilaid alates 1968. aastast kolmeks aastaks abipraostiks. Kolme aasta pärast tema kohustusi pikendati, kuid 15. mail 1973 lahkus ta igavikku.
Rita Puidet
