Meenutades usuteaduskonna taastamist Tartu Ülikoolis
/ Autor: Peeter Olesk / Rubriik: Arvamus / Number: 6. oktoober 2021 Nr 38 /
Teaduskonna taastamine kevadel 1991 ei olnud siis sugugi mitte igale akadeemilisele kaaskodanikule enesestmõistetav tegu. Selles küsimuses ei valitsenud üksmeelt isegi mitte vaimulikkonnas, rääkimata juba üldisest ülikooliharidusest ja teaduslikust tööst nii pikkade traditsioonidega erialal nagu usuteadus seda on. Kuid meil puudus aeg vaidlemiseks iga teaduskonna taastamise vastasega eraldi, pealegi polnud meil vastas mitte motiveeritud argumendid, vaid võrdlemisi ebamäärased subjektiivsed arvamused umbes selles vaimus, et kas on jõudu ja distsiplinaarset sügavust ning põhimõttekindlust. Minu kui taastamiskomisjoni tegevjuhi osaks sai pidada asjakohaseid läbirääkimisi ja anda nendest esmajoones rektor professor Jüri Kärnerile ka aru. Väga veendunult toetas teaduskonna taasavamist EELK tollane peapiiskop Jaan Kiivit noorem, rahaliselt tegi annetuse teaduskonna heaks Tartu Maarja koguduse õpetaja titulaarpraost Otto Tallinn, kes vormiliselt oli sellal veel Tartu Peetri koguduse teise pihtkonna õpetaja. Eraldatud summa oli vääringuliselt väike, 5000 rubla, ja sihtotstarbeline, mõeldud teaduskonnale raamatute soetamiseks.
Kogu töö tehti ära mõne kuuga, nii et ülikooli nõukogu istungil mai viimasel reedel 1991 kinnitati teaduskonna taastamine ühel häälel ja taastamiskomisjon andis tööjärje üle vastsele dekaanile professor Kalle Kasemaale. Jäi siiski nii, et esimestel aastatel jätkas taastamiskomisjon oma tegevust vastuvõtukomisjonina. Sellest oli abi, sest väga tahtsid teaduskonda seestpoolt lõhkuda mõned noored anarhistid. Me ei lubanud seda, ehkki sattusime sedaviisi omakorda tule alla.
Teadus Eestis ei tunne ennast juba pikemat aega väga kindlalt ja kindlustatud olevat. Äsja tõendab seda olukord orientalistikas, mis on ju eriti ajaloolise usuteaduse distsiplinaarseks naabriks ning kaugelt suuremal alal kui läänepoolne Kesk-Ida. Eesti õpetlastel on siin kõik õigused kaasa rääkida, sest meie altaistid nagu kadunud professor Alo Raun Indianas ja professor Ago Künnap siinsamas Tartus on olnud süstemaatikud ega ole piirdunud ühe-kahe artikliga. Tänaseks päevaks on neist alles küll vaid professor Jaan Puhvel Los Angeleses, ent tema töö heti keele etümoloogias jääb sajanditeks.
Usuteaduslik stuudium koosneb minu jaoks kahest poolest. Ühe moodustab valmistumine tööks koguduse keskel ja kirikus, teise akadeemiline süvenemine. Soovin väga, et teaduskonnal jätkuks jõudu mõlemal väljal.
Peeter Olesk,
kirjandusteadlane
