Misjon112

Annely Neame. Meeli Küttim

On olnud huvitav suvi. Kuum, põuane, vihmane, tormine. Ilm on muutunud. Suured jõud on liikvel, need tõmbavad meid endaga kaasa nii, et me ei saa arugi, kust tuul puhub või kuhu hoovus meid kannab. Paistab, et selle suve jooksul on hea ja kurja tundmise puul küpseks saanud järjekordsed viljad, mida ärevil ja eksinud inimestele neid manipuleerides, nende eest tõde varjates, fakte maha vaikides ja musta valgeks rääkides lausa suhu topitakse. On saabumas pimedusest tiine varasügis ja tõejärgse ajastu heeroldid kuulutamas varjuderiigi saabumist. Õnneks on olemas sõltumatu ajakirjandus, mille kaudu saab avalikkuse ette tuua lugusid, millest institutsioonide seest rääkida on praktiliselt võimatu. Ja õnneks on olemas KIRIK, mille kaudu suveräänne Jumal kuulutab oma riigi tulemist siin ja praegu.

Me muidugi juba teame, kuidas see lugu läheb, sest Jumala lugu on tegelikult ju lõpetatud ja ta töö on tehtud. Me teame, kes on Suur Juht, ning igaüks saab vabalt valida tema järel käimise.

On neid, kes (ekslikult) arvavad, et nemad on suunamudijad ja sebivad endale suure hulga järgijaid. Nad muidugi ei saaks seda teha, kui nii suur hulk eikellegimaa kodanikke neile suure innuga toetust ei avaldaks ja vaikimisi „õigeks“ valitud arvamusega mittenõustujaid mättasse ei lööks. Kurjusel on lihtne ära kasutada ristitud inimeste vaimulikku kirjaoskamatust, sest midagi uut ta luua ei oska, ei saa, aga tal pole seda vajagi (Jh 10:10), sest inimkond on söönud hea ja kurja tundmise puust. Igaüks peab poole valima.

EELK peapiiskop on korduvalt rõhutanud religioosse kirjaoskuse tõstmise olulisust Eesti rahva seas ning kohustusliku usundiõpetuse koolide õppekavadesse sisseviimise äärmist vajadust. Ma toetan seda 100%.

Aga sellest ettepoole tõstan ristiinimeste vaimuliku kirjaoskuse tõstmise vajaduse, sest kogudustes on saanud heaks tavaks liikmete passiivse pealt- (või eemalt-) vaataja rolli eelistamine.

Meie kiriku võimalus on püüd olla osaduses ja elada koos. Sest ainult osadusest ja armastusest meie keskel tunnevad kõik, kas me oleme Jeesuse jüngrid. Me ei ole ühesugused, mõtleme erinevalt ja erinevate asjade peale, meie annid ja ka soovid on erinevad. Ja kõiki neid erinevaid inimesi koos ja igat inimest eraldi koos tema talentidega tahab Jumal kasutada oma riigi nähtavale toomiseks maailmas – nii nagu me palume: Sinu riik tulgu! Koguduste võimalus on sellesse töösse liitumise inimestele kättesaadavamaks tegemine. Aga põhimõtteliselt oleme siiski sarnased, meil on ühine Jumala armastuse DNA, mille järgi me üksteist ja meid eemalt ära peaks saama tunda. See pole midagi inimlikku, aga ilma selleta ei ole inimlikkus võimalik.

Kirikul on ülesanne ja see on avalikult kirja pandud ning kõikidele inimestele kättesaadavas vormis esitatud – olla Kristuse kogetav Ihu maailmas. Igal ristitud inimesel on selles suures ülesandes oma osa täita ning ainult mõni üksik peab kuskil kunagi jutlustama. Enamik ei pea kunagi ühtki käsku, kirjakohta ega kirikuseadust tsiteerima, eriti mitte tänavanurkadel, laadaplatsidel või linnaväravates. Igaüks peab aga oma eluga Jeesust tunnistama inimeste ees, mida see iganes siis tema elus ka ei tähendaks.

Iga ristiinimese vaimulik teekond Jeesusega koos ja vaimulik kasv Jumala poole on tema ülesanne, mille ta ise on vabatahtlikult endale võtnud. See teekond ja kasvamine ei ole mõõdetav liikmemaksu regulaarsuse, sihtannetuste suuruse ega kirikus käimiste arvuga. Seda ei saagi mõõta keegi teine peale inimese enda ja sedagi ei saa ta teha üksi, vaid ainult koos Jeesusega.

Lugema õppimine on tagatud enamikule suures osas tuntud maailmast ja lugema õppimise eestvedajaks on olnud ka ristikirik teiste religioossete ühenduste seas. Nüüd on meie võimalus juhatada inimesed (tagasi) Jeesuse ja üksteise juurde.

Koguduse juhtide ülesanne ja praegu veel kasutamata võimalus on laialdane ristiinimeste vaimuliku kasvu toetamine, selleks proaktiivselt võimalusi otsides. Meil Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuna ei ole võimalik rahvast teenida ainult oma kirikuhoonete kaudu ka kõige parema tahtmise juures, sest enamik rahvast lihtsalt ei tule kunagi kirikusse. Meie võimalus on võimestada oma liikmed vaimulikeks juhtideks oma perekonnas, kogukonnas ja ühiskonnas. Kõik, ka need, kes ei tea või ei mäleta, et nad on Kristuse ikke enda peale võtnud. Ma saan aru küll, et need sõnad on rasked mõista. Ja see on probleem ning me ei saagi inimestega rääkida, sest meist lihtsalt ei saada aru.

Aga meil on võimalus seda olukorda parandada! Me kõik teame, et rahvas tahab tõde teada ja kellelegi tegelikult ei meeldi olla rumalaks peetud. Seega – on aeg minna missionaalse kirikuna täie hooga liikvele, mõistes, uurides ja selgitades tema ülesannet igale elavale hingele meie kogudustes, kes selleks vähegi potentsiaali ilmutab.

4. novembril toimub Mustamäe kirikus missionaalse liikumise Misjon112 avaüritus. Pange see kuupäev endale kalendrisse kirja.

Annely Neame