Mitte ainult õhust ja armastusest

Kuigi jumalalapsi arvatakse vahel elavat pelgalt usust, vajavad kogudused siiski toimetulekuks raha. Suuresti tuleb see koguduseliikmete liikmemaksudest ja annetustest, nende sageli kõhnast rahakotist.

Ühel tasuta jõulukontserdil rahvast täis pühakojas ei juhtunud märkama kedagi kätt annetuskasti poole sirutamas. Küll kõlas kontserdi järel tualetis märkus «Uih, paberit ei ole!», «Appikene, vesi on põrandal!». Kui ütlesin, et ei märganud annetuskasti juures järjekorda, saabus piinlik vaikus.
Poolik veeklaas
Tegelikult sõltub palju vaatenurgast, kuidas hinnata poolikut veeklaasi. Paldiski kogudusel on vaid veerandsada liikmesannetajat, siiski ütleb noor õpetaja Merle Prass-Siim, et teda valdab puhas rõõm. Kuigi annetajaid on vähe, mistõttu koguduse tegevuseks laekub väike summa, on inimesed liikmemaksu osas helded olnud.  
On ju Jeesuski, nähes üht lesknaist kaht leptonit andmas, öelnud: «Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lasknaine pani rohkem kui kõik muud, sest need kõik panid oma küllusest Jumalale anniks, kuid tema pani oma kehvusest kogu elatise, mis tal oli» (Lk 21:2b–4).
Liikmemaksust kaks korda enam laekus Paldiski kogudusele toetust, põhiliselt Saksa ja Soome sõpradelt, nemad maksid õpetajale ka palga. Kui varem kiriklike talituste eest raha ei võetud, aga inimesed annetust teha ei raatsinud, muudeti 2011. aasta alguses korda. Leeritalituse eest raha ei küsita, kuid leerilaps tasub liikmemaksu.
Igal aastal on kogudus esitanud linnavalitsusele taotluse tegevuse toetuseks, lõpuks see ka saadi.  
Korjanduskastist edasi
Enamasti kulub ka korjanduskasti poetatud raha koguduse igapäevaseks äraelamiseks, vahel kuulutatakse aga kogudustes välja korjandusi konkreetselt mingi vajaduse heaks.   Kuidas raha teekond korjanduskastist edasi kulgeb, uurisin Rakveres, kus koguduse asjaajaja Tiiu Oppi parajasti liikmesannetajate kausta uuris.
Korrektselt pannakse kirja ka annetuskasti laekumised. Saadud summa loetakse üle kahekesi ja fikseeritakse täpselt kogunenud rahatähed. «Meil on väga korrektne arvepidamine,» näitas Tiiu Oppi kladesid, millega töötama on teda õpetanud koguduse raamatupidaja.  
Kui kogunenud summa panka viiakse või sealt raha taas koguduse kassasse tuuakse, täidetakse vajalikud paberid.
Ohvrimeelsuse suurusest
Tooni Leedjärv Kullamaalt kirjutab Lääne praostkonna aastakirjas Scripta Annalia, et «koguduse toimimine on võimalik ainult ohvrimeelsete liikmete abiga». Ja nii see on. Kas ohvrimeelsuse suurus Eesti piires erineb, seda teab täpselt ehk Isa taevas. Aga kahju on, kui teema koguduses pingeid ja vääritimõistmist tekitab.
Paraku tekkis taoline olukord Rõuges, kus üks nõukogu ja revisjonikomisjoni liige hakkas süüdistama koguduse töötegijaid pettuses. Teavitas ta sellest ka kiriku vastavaid organeid ja toimetust.
Sisevõrgus koguduste aruandeid uurides ja võrreldes nõustun kahel käel Rõuge õpetaja Mait Mölderiga, kes ütleb, et kaebamise asemel võiks töötegijaid tunnustada, siis tõuseks sellest kogudusele tulu. Koguduses visitatsioonil käinud praost Urmas Nagel leidis seal raamatupidamise korras olevat ja aruanded korrektsed.
«Kahju, kui püüdlikud töötegijad kahtluse alla seatakse ja varasteks tembeldatakse,» kurvastab õpetaja. Vahel pannakse nii proovile paljude inimeste kannatlikkus ja au.
Rita Puidet