Mõtisklus sõnast. Ei ole lõppu Piiblite riiulil
SUUR LUGU
/ Autor: Vallo Kepp / Rubriik: Elu ja Inimesed, Looming, Uudised / Number: juuli 2026 Nr 26 digileht /
Andku Juhan Viiding andeks mu pealkirjas ta luuletusele „laps“ alguses sõna asendamise pärast: „ei ole lõppu / raamatute riiul / ka siis kui mul on / kaetud silmalaud //“ („Jüri Üdi ja Juhan Viiding : kogutud luuletused“, lk 239, 1998). Loodan, et Juhan mõistaks, kuigi korra on ta mind kohelnud tema põlguse täisarsenaliga – see oli siis, kui hiilisin stuudiosse ja pildistasin teda valgusvihus luule lugemisse sisse elamas, muidugi luba küsimata!
Loa ma sain küll üleval režiipuldis, et on proov ja ma ei sega, kuid Juhani arvepidamine oli hoopis teistes kategooriates. Kuid raamatud on tsitaadis alles, on ka piiblid tavaliselt soliidselt kogukad köited; (raamatu)riiul on olemas ning ka minu 19. sajandivahetuse ja 21. alguse luule riiulid ei saa omavahel hästi läbi: kipuvad purelema. Aga ka piiblid on sajandite kestel korduvalt omavahel riius olnud! Ning kellegi rõõmuks on nad seda siiani!
Piibli sõnad ja keelte keetmine. On Jumala sõna, on Jumala Poja sõna ja on Piibli sõna. Piibli sõnad peaksid ideaalis olema tänapäeva mõistes rea reportaažide kajastused Jumala Pojaga seotud maapealsetest sündmustest ja Jumala Poja sõnade salvestused, kus ta avaldas oma Isa käske ja mõtteid ning suhtumisi (idamaiste mõistukõnedena), mis leidsid aset teatud aastatel meie ajaarvamise alguse ümbruses, pandi kirja reas tollastes käibekeeltes ja vormistati koos vanemate pärimustekstidega esimese paari sajandi jooksul tekstide koguks, mis üle säilinud Qumrani käsikirjade ja kirjatundjate – käsitsi ümberkirjutajate poolt lihvituna ning Templis tekkiva preesterkonna kanoniseerituna (sisuliselt algse maise õnnistuse andmine) sai lõpuks nimeks Piibel.
