Mõttekilde
/ Autor: Raimo Aas, Jaan Tammsalu / Rubriik: Arvamus / Number: 12. september 2018 Nr 37 /
• Ateist on kindel, et tema pattu ei tee! Kõik, mida ta teeb, on ainult heateod ja kangelasteod.
• Kes taevalikest juhtnööridest aru ei saa, selle elu on üks mõisaköie lohistamine.
• Ateist ei kanna iialgi risti enda kaelas! Ta on ise ristiks teiste inimeste kaelas.
• Iga ateistist poliitik unistab sellest, et rahvas peaks teda jumalaks.
• Maapealne muusika on kas taevalikud helid või siis põrgulärm.
• Kirikuraadiot kuulab vähe inimesi, sest see raadio on mõeldud ainult mõtlevatele inimestele.
• Kui aktsiisitõus teeb joodiku elu Eestis põrguks, läheb ta Lätti paradiisi otsima.
• Kõik teed viivad Eestist Rooma! Kahjuks veel mitte tasuta ühistranspordiga.
• Ainult Noa laev päästis maailma ateistide vee pealetõmbamisest kõigele, mis püha.
• Kes jõuluimet ei usu, see võibki jääda näärivana mihklipäevani ootama!
• Kui usklik armastab Jumalat, siis ateist on armukade kuradi peale.
• On hea, kui inimesel on alati endaga kaasas lisaks ID-kaardile veel ka südametunnistus.
• Kui helge on ikkagi tulevik, kui me nimetame tänase harimatuse ja rumaluse ümber homseks progressiks ja vaimuvalguseks?
Tallinna Jaani kirikus ristitud
Raimo Aas
* * *
• Mitte midagi olulist pole muutunud inimeses tuhandete aastate jooksul. Orjasupi lõhn ninasöörmetes, nuriseb ka Eesti rahvas oma tänaste valitsejatega.
• Tundub, et inimene harjub kõigega, kõige kiiremini heaga.
• Looja on loonud meid kõiki loojaks. Kuid loomine vajab aega ja armastust, sügavusse ja kõrgusesse sirutumist. Kas võtame selleks aega? Loojal on seda lõpmata palju ja need, kes jõuavad tema lähedusse, ei kiirusta enam kusagile, nii nagu laps ei kiirusta iga läikivat kommipaberit nähes teda embava vanema armastuse hõlmast.
• Nii nagu loodus on pea alati tulvil kauneid värve, ilmub särav vikerkaar aga seejärel, kui taevas on olnud tumedaid pilvi, mis varjasid päikese, kui on sadanud või sajab. Nii võib ka inimlaps, vaadates läbi kahetsuspisarate, näha erilise selgusega Jumala armastuse ja halastuse suurust.
• Taas kostab meie dramaatiline hüüe: „Tule, taevas, appi!“ Kas meie tõesti ootame, et taevas tuleks appi? Mismoodi ta peaks tulema, et meie aru saaksime? Taevas tulebki appi igal sammul. Ega seda ei pane tähelegi. Taevas on tulnud nii tihti appi, et oleme sellega lihtsalt täiesti ära harjunud. See on nii normaalne, et ei märkagi enam. See on normaalne. Kas on?
• Vahel küsitakse, kas on olemas elu pärast surma. Mõistlikum on küsida, kas on olemas elu enne surma. Kindlasti on olemas elu pärast surma, kuid sama suur rõõmusõnum on ka see, et on olemas elu enne surma ja meiegi võime seda elada.
Jaan Tammsalu,
Tallinna Jaani koguduse õpetaja
