Mure ligimese pärast

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number:  /

Praost Kristjan Luhamets. Foto: Erakogu

Varem või hiljem tuleb meil lahti lasta kõigest. Tuleb päev, mil me ei saa midagi kaasa võtta. Asjad, mida oleme kalliks pidanud ja mida ei raatsinud laenatagi, saadetakse prügimäele. Mälestused meist kestavad seni, kuni kestavad mäletajad. Ükskord küsisin oma isa käest, mis oli tema vanavanaisa nimi. Isa kratsis kukalt ja laiutas käsi. Küsisin edasi: kas sa usud, et sinu lapselapselapsed mäletavad sind täpselt sama palju?

Kõik kaob, kuid on siiski midagi, mida surm meilt ära võtta ei saa. Apostel ütleb (Rm 8:38–39): „Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.“

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Oled juba tellija? Logi sisse