Nevski katedraali tulevik on taas küsimärgi all
/ Autor: Sippie Guth / Rubriik: Aktuaalne, Uudised / Number: 12. august 2026 Nr 28 /
Riigikohtu otsuse järel, mille kohaselt ei ole kirikute ja koguduste seaduse muudatused põhiseadusevastased, on üles kerkinud uued küsimused. Neist on enim kõneainet tekitanud Püha Aleksander Nevski katedraali olukord Tallinnas.
Pärast seda, kui siseminister Igor Taro soovitas Tallinna linnavalitsusel lõpetada Moskva patriarhaadi alla kuuluva Eesti Kristliku Õigeusu Kirikuga (EKÕK) Nevski katedraali rendileping, on käima läinud elav arutelu: mis sellest keerulise ajalooga hoonest saama peaks.
Tallinna abilinnapea Tiit Terik selgitas Vikerraadio saates „Uudis+“, et linnal kehtib kogudusega leping, mille lõpetamiseks puudub õiguslik alus. Ta lisas, et senikaua, kuni Eesti riik lubab sellel kirikul tegutseda, ei ole võimalik rendilepingut üles öelda, kuna kumbki osapool pole lepingutingimusi rikkunud.
Pärast seda, kui siseminister Igor Taro soovitas Tallinna linnavalitsusel lõpetada Moskva patriarhaadi alla kuuluva Eesti Kristliku Õigeusu Kirikuga (EKÕK) Nevski katedraali rendileping, on käima läinud elav arutelu: mis sellest keerulise ajalooga hoonest saama peaks.
Isamaa erakonda kuuluv poliitik ja ajaloolane Lauri Vahtre esitas oma sotsiaalmeedias ettepaneku kirik maha müüa, et see Toompealt ära viia. Postituse kommentaaris toetas ettepanekut ka siseminister. Vahtre mõtteavaldus pole aga jäänud ainsaks ettepanekuks.
Teine Isamaa noorpoliitik ja õigusteaduskonna tudeng Hugo Rait Mei rõhutas oma Facebooki lehel, et Nevski katedraal ei vääri Toompeal kohta ja tuleks üldse ära lammutada. Ettevõtja Tiit Pruuli pakkus omakorda välja, et katedraalist võiks teha hoopiski muuseumi.
Selline arutelu ei toimu aga Nevski katedraali osas üldsegi mitte esimest korda. 1900. aastal kuberneri Sergei Šahhovskoi algatusel valminud kirik loodi nõudmisel, et „merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist kui õigeusu võidu tunnus“.
Eesti kultuuriloolane ja EKÕK-i kantselei töötaja Marina Kasparovitch leidis arhiivitoimikutest, et ettepanek katedraal likvideerida jõudis esimest korda riigikogu lauale juba 1928. aastal. Argumendid olid sarnased nendega, mida võib kuulda praegugi: „kurva mineviku sümbol”, „rõhumispoliitika kehastus” ja „ei sobitu oma stiililt Eesti pealinna üldilmega”. Eeskujuks toodi Poola olukorda, kus õigesusu katedraal lammutati juba 1924.–1926. aastal.
Toona astusid Nevski katedraali kaitseks välja nii eesti kui ka vene õigeusu kogudused, samuti Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku esindajad. Olukorrast kuuldi isegi Ameerika Ühendriikides, kus sellele ettepanekule seisid vastu ka Õigeusu Kirik Ameerikas ja Alaska vene kogukond. Lõpuks võetigi seaduseelnõu päevakorrast maha.
