Nõmme Rahu kirik – 95 aastat Vabadussõja mälestusmärk

Iga aasta küünlapäeval, Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäeval, kogunetakse Nõmme Rahu kirikusse kontsertaktusele.

2. veebruaril 1920 Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Tartu rahulepinguga lõppes Vabadussõda ning vastrajatud riik sai oma iseseisvusele rahvusvahelise tunnustuse.
Üks väheseid Vabadussõja mälestusmärke, mis ka Nõukogude okupatsiooni üle elas, on Nõmme Rahu kirik, sest võimumeestel ei tulnud pähegi kiriku nime seostamine Tartu rahuga ja Vabadussõjas langenute mälestusega.

Kuulutada rahu Jumalas
Kiriku hoone ehitas Nõmme rajaja Nikolai von Glehn 1902. aastal hoopis valukojaks, kuid tööstusest asja ei saanud ja juba 1904. aastast on seal jumalasõna kuulutatud. Iseseisev luteri kogudus loodi 1922. aasta märtsis. Kui aga kerkis päevakorda kogudusele nime leidmine, arutati pikalt erinevate variantide üle.
1924. aastal tegi tolleaegne koguduse õpetaja Anton Eilart ettepaneku nimetada kirik Tartu rahu mälestuskirikuks. 30. märtsil 1924. aastal otsustati nimetada Nõmme kirik Rahu kirikuks ja kogudus Rahu koguduseks. Selle otsuse motivatsiooniks sai kolm põhjust: 1) kirik tahab kuulutada rahu Jumalas – Jeesuse Kristuse läbi; 2) kirik tahab kõigiti kaasa aidata, et valitseks rahu ja leplikkus rahvaste, riikide ja uskkondade vahel ning 3) kirik tahab olla Tartu rahu sõlmimise mälestuskirik.
Need kolm põhjust on igati päevakohased ka tänasel päeval. Koguduse õpetaja Ove Sander ütleb, et rahu on aktuaalne igal ajal. „Ilmselt on see paratamatu, sest maise elu juurde kuulub alati rahutust ja ebakindlust, kuna Jumala riik on meie keskel alles kuju võtmas. Kas tänane maailm on rahutum kui eilne, on raske öelda. Küll aga jõuab informatsioon sõjakolletest ja maailma rahututest paikadest meieni hetkega ning mõjutab meid. Tulemuseks võib olla apaatsus, aga ka aktiivne kaasasolemine rahutegemisele.“

Rahu eest palvetades
Õp Sander kinnitab, et kristlastena on meil alati võimalus palvetada rahu eest, mis on ilmselt suurim jõud rahu- ja leppimistee sillutamisel rahvaste ja riikide vahel. „Rahu vajame inimsuhetesse – meie tööpaikadesse ja koolidesse, eriti aga kodu- ja pereringi. Tundub, et just suhterahu napib kõige enam, miks muidu räägime raevust liikluses või suusarajal. Kardan, et piirdumine vaid üleskutsetega hoolivamale ja armastavamale käitumisele ei too tulemust.
Selleks et rahu, armastus ja vastastikune austus võiksid kasvada meie ümber, vajame eelkõige kasvu ja muudatust oma hinges. Rahutegemist iseenesega. Ent just see ongi üks raskemaid ja elukestvamaid ettevõtmisi, milleni ei vii ei eneseabiõpikud ega teraapiad. Õieti mitte ükski pingutus, mis on rajatud inimlikule tarkusele ja jõuvarudele.
Rahu meie sees algab sealt, kus tuleme kahetsusega Issanda ette ning võtame temalt vastu andestuse ja sellega ka rahu anni. Just seepärast asetati 95 aasta eest meie kogudusele nime leidmisel esikohale rahu leidmine Jeesuses Kristuses – on Kristuse rahu meie südames ja elus, siis saab temast ümberkujundav ja tervendav jõud inimsuhetele, mille mõju võib olla veelgi avaram, kui me seda esmapilgul ette kujutame. Selliste, mitte ainult rahust rääkijate ja rahu nõudjate, vaid rahus elavate ja rahutegijate kohta kehtib Issanda õndsakskiitmine – „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks“ (Mt 5:9).“

Jumalat tänades
2. veebruaril meenutame Tartu rahulepingu sõlmimise tagamaid ja tulemusi. Pole kahtlust, et tegu on meie riigi sünni ja iseseisvumise jaoks dokumendiga, mille tähtsust on võimatu ülehinnata. Ove Sander meenutab, et president Lennart Meri on nimetanud Tartu rahulepingut Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks.
„Kiriku ülesandeks on meelde tuletada, et Tartu rahuni ei viinud ainult meie ennastohverdav vabadusvõitlus, liitlasabi ja targad rahuläbirääkimised – kõike eelnevat mitte kuidagi alahinnates –, vaid eelkõige Jumala arm ja halastus meie rahvale, et kinkida meile tulevikku ja lootust,“ sõnab õp Sander. „Mälestuspäevad nagu Tartu rahu annavad meile hea võimaluse näha Jumala tegusid ajaloos, samuti meie endi keskel, ning teda tänada. Ja kindlasti ka küsida, miks ta on neid teinud ning mida ta nende kaudu meile õpetab ja meilt ootab.“
Laupäeval kell 18 meenutatakse Nõmme Rahu kirikus (Võsu tn 5) taas Tartu rahu aastapäeva. Pidulikust üritusest võtavad osa Nõmme linnaosa, Tallinna linna, riigikogu, vabariigi valitsuse ja Euroopa Parlamendi esindajad. Kõik on oodatud!
Tiiu Pikkur