On vaja meelde tuletada, muidu sureme välja!

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Arvamus / Number:  /

Lääne praostkonna praost Kaido Saak. Foto: Eesti Kiriku arhiiv

Käesoleva aasta teoloogilise arutelu teemadeks meie kirikus on „Elu algus ja pühadus” ning „Soolisus ja seksuaalsus”. Suurepärased, päevakajalised, omavahel seotud teemad. Ilma seksuaalsuseta elu ju ei alga.

Soo jätkamise tung on olnud inimesele siin ilmas läbi aegade vähemalt sama liikumapanev jõud kui surmahirm. Täna näeme, et õieti ei toimi enam kumbki ja see on katastroof. Surma eest peidame pea liiva alla ja sugu teha, selle Loojast seatud eesmärgil, ka ei taha – mõtleme, mis kulu ja ebamugavust see kõik endaga kaasa toob.

Vargamäe Andres oleks sellist mõttekäiku täiesti jaburaks pidanud. Arvestatakse, et kui praeguse kursiga edasi läheb, siis on sajandi lõpuks meid, eestlasi, siin tänasest poole vähem. Nõnda tõepoolest eksistentsiaalselt aktuaalne teema just täna.

Olge viljakad ja teid saagu palju – see Looja kõige esimene käsk inimesele (ja esimene on ikka kõige olulisem) tundub nagu lihtne ja selge, aga ei ole. On vaja meelde tuletada, muidu sureme välja! Siin Lääneranna vallas sureb meid igal aastal ca neli korda rohkem kui sünnib. Mitte neli protsenti, vaid neli korda. Ja nii juba päris pikka aega. Mis meist saab, kui me seda Looja esmast käsku tõsiselt ei võta?

Minu jaoks on üsna kummastav, et niipalju kui siiani kuskil keegi sel teemal sõna on võtnud, siis kõik jutud lähevad kuidagi hoopis ühte teise, värvilisse väravasse. Minu arusaamist mööda see teema see küll ei ole.

Vähetähtis pole seejuures ka see, kuidas kõik pärast ühiskonnas kõlama jääb. Teate küll seda Tšehhovi vana lugu, kuidas härra Sergejevil kasukas ära varastati. Lõpuks öeldi ikka, et ükskõik, täpselt ei mäleta, kas tema varastas või temalt varastati, aga tema selle kahtlase asjaga igal juhul seotud oli.

Kaido Saak

Lääne praostkonna praost