Õnnistage üksteist! Õnnistage!
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Uudised / Number: 10. märts 2021 Nr 10 /
Viru praostkonna Simuna Siimona ja Juuda koguduse õpetaja Enn Salveste sai 2. märtsil 60-aastaseks.
Pandeemia ajal ei ole võimalik sünnipäevapidusid pidada, ometi ei saa meeles pidamata jätta neid, kel oluline tähtpäev. Nõnda tervitas telefoni teel Eesti Kiriku toimetus Simuna koguduse õpetajat Enn Salvestet tema ümmargusel sünnipäeval ja oma pastorit pidas meeles ka Simuna kogudus veebruari viimasel jumalateenistusel.
„Tähistasin väga tagasihoidlikult, abikaasa ja ämmaga. Isegi ema, kes on juba eakas ja elab 45 kilomeetri kaugusel, ei saanud tulla,“ jagas tähtpäevaline, lisades, et ehk on võimalik suvel korraldada õues sünnipäevapiknik, kus koos laste, lastelaste, ema ning koguduseliikmete ja sõpradega saaks ühiselt elu kulgemisest rõõmu tunda ja tänulik olla.
Ei saa öelda, et sünnipäevalapsest maakoguduse õpetaja meeleolu oleks helistamise hetkel kõige helgem olnud: „Kuni veebruari viimase pühapäevani toimis koguduseelu kenasti. Just tulen kiriku juurest, kus panin üles selle õnnetu sildi, et jumalateenistusi ei toimu seoses koroonapiirangutega. Kirik on küll eraviisiliseks palveks pühapäeviti kell 11–12 avatud. Viimasel jumalateenistusel oli kolm inimest, meie koguduse seisukohalt on see piirang ülepingutatud.“
„Iga möödunud aasta, iga päev on selge ime, mõeldes tänasele, mil panin jumalateenistuste ärajäämise kuulutuse üles. Kontrast on nii suur, kiriku uksed on siiani ikka lahti olnud, teenistusi peetud ja olnud stabiilne koguduseelu nii palju kui ühes väikeses maakoguduses võimalik. Kirjade järgi teenin ka Peterburi Jaani kogudust, aga pole sinna juba terve aasta saanud. Sidet peame kirjade ja sõnumite teel,“ jagab Salveste.
Rõõmu teeb talle see, et inimesed ikka vaimulikku vajavad: „See annab motivatsiooni teenimiseks. Selle üle on hea meel. On läbi igasuguste hädade ja ka rõõmude käidud, ent vajadus vaimutoidu järele on püsinud stabiilne ja isegi kasvanud.“
Simuna koguduse tugevuseks nimetab õp Salveste inimesi, kes elavad küll hajali, ent hoiavad ikka kiriku ligi. Ka lastetöö on olnud siiani heal järjel, ent eelmisel aastal kuivas kahjuks kokku, plaan on septembris taas alustada. Valminud on ka viie voodikohaga külaliskorter, kust loodetakse tulevikus, kui inimesed taas liikuma saavad, kogudusele majutusega lisa teenida.
Küsimusele, kuidas toime tulla praeguses keerulises ajas, vastab äsja 60-aastaseks saanud hingekarjane: „Õnnistage üksteist! Õnnistage! See on kõige olulisem.“
Kätlin Liimets
