Peaminister külastas Peeteli kiriku sotsiaalkeskust

Lastekaitsepäeval, 1. juunil Tallinna Peeteli kiriku sotsiaalkeskust külastanud peaminister Juhan Parts tõdes, et riigil tuleb saada ülevaade sellest, kui palju elab tänavatel koduta lapsi.
«Me ei tea, kui palju on tegelikult tänavalapsi ja neid, kellel on probleeme koolikohustuse täitmisega, seega tuleb teemale jätkuvalt suurt tähelepanu pöörata,» ütles peaminister.
Samas tunnistas ta, et on meeldiv näha, kuidas Peetelis töötavad inimesed on leidnud endas tahet, energiat ja suurt südant anda peaaegu 50 lapsele tagasi vanemlik hellus, hoolitsus ja küllap ka elumõte.
Riik on valmis toetama
Peeteli koguduse vaimuliku Avo Üpruse sõnul on tal hea meel, et riik on hakanud rohkem nägema ja väärtustama kiriku tegevust. Et ei eksisteerita üksteise kõrval üksteisest sõltumata, vaid tegutsetakse koos kas või ühiskonna arendamise programmide kaudu.
Üprus tutvustas Juhan Partsile arenguplaani, mis pälvis peaministri soosingu. «Rääkisin peaministrile meie kavast ehitada kirikutagusele parkimisplatsile 12meetrine polüfunktsionaalne laste rehabilitatsiooniasutus, kus oleksid õppeklassid, sportimisvõimalused ja tööruumid.» Lastekodulapsed on sageli vaid paar aastat koolis käinud, mistõttu tuleb nad järgi aidata. «Kuigi neist ei saa akadeemikuid, võiksid nendest tulla inimesed, kes on võimelised iseennast ja oma lähedasi ülal pidama.»
Ootame muutust
Idee tundus peaministrile meelepärane. «Loodan, et linn ja kogudus on koostööks valmis, riik on nõus igal juhul projekti toetama,» sõnas Parts.
Maja maksumus oleks 12 miljonit krooni. Kui linn annaks 20 ja riik 30%, on Üprus veendunud, et väike Peeteli kogudus leiaks ülejäänud 50 protsenti.
Peaministri visiidile võiksid järgneda konkreetsed sammud. Nii andis Üprus peaministrile mõista iganenud ja muutmist vajavast laste varjupaikade määrusest. «Meil on osa lapsi olnud turvakodu režiimil kaks aastat. Ja alles nüüd on nad hakanud tõrgeteta eesti keelt rääkima, koolis edusamme saavutama ja seal üldse regulaarselt käima.»
Määrusekohaselt on lastel võimalus varjupaigas olla vaid paar kuud. «Kui oleksime nad kahe kuu pärast üle andnud, oleksid nad kolmandal kuul tagasi tänaval. Nii et see on põhimõtteliselt vale määrus, mida tuleb muuta.» Üpruse meelest on lastekaitseseadus liialt deklaratiivne, korrates ÜRO lapse õiguste konventsiooni tõdesid. «Seadus peab saama rakenduslikuks, kui ta seda ei saa, ei ole deklaratsiooni vaja.»
Alles mõni päev tagasi sai kogudus Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima allkirjaga ettekirjutuse, mis kohustab kõik linna finantseeringuta lastekodulapsed minema saata. Seda, kuhu nad saata, määruses kirjas ei ole. Lastekodus elab täna 18 last, neist 14 lapse eest maksab Tallinn 4600 krooni kuus, nelja mujalt pärit lapse eest ei maksa keegi.
«Meid survatakse täiesti selgelt,» sõnas Üprus ja lisas, et kaks aastat tagasi päevakeskus-turvakodu avades soovisid nii härra Keldrima, hoolekandeosakonna peaspetsialist Reet Rääk kui ka linnavolikogu esimees Maret Maripuu õnne, öeldes, et tegemist on eriti esindusliku projektiga, mida tuleb toetada jätkuvalt ja püsivalt. «Aga tänasel päeval nad lihtsalt ei tee seda, ja siis ei tasuks ka survata.»
Ideaal ja tegelikkus vastuolus
Üpruse sõnul on probleemiks ideaali ja tegelikkuse vastuolu. Ideaalis on Eestis hea elada. Igal lapsel on kodu, kus teda armastatakse ja märgatakse. Tegelikkus paistab aga Tallinna Kopli liinidel. Oluline on lahendada taoline konflikt. Võimalik on see hoolivate inimeste kaasabil, kes selgitavad, millist abi vajatakse.
«Esmalt hakatakse kirjeldama probleemi, siis jagatakse see osadeks, eemaldatakse probleemi põhjused ja korraga ongi lahendus käes. Ja elamegi sellises ühiskonnas, nagu tahame.»
Peeteli kristlik lastekodu rajati nelja aasta eest põhiliselt välisabi toel. Lastekodus on pooltel lastel kas vanemad surnud või on neilt vanemlik õigus ära võetud. Koguduse juures tegutseb turvakodu ja päevakeskus. Päevakeskuses käib söömas ja pesemas päevas kuni poolsada last. Keskus majandab end põhiliselt välisabist.
Erle Iher