Peapiiskopi läkitus jõulupühadeks ja algavaks Issanda aastaks 2025

Advendi- ja jõuluaeg langeb põhjapoolkeral aasta pimedamale ajale. Püüame ammutada valgust igast jõulukaunistuseks üles sätitud tulukesest kodus ja mujal, kus jõulukuused lambikestega ehitud ja jõuluküünalde leegid pimedust peletamas. Eesti rahva jaoks, kellel jõulukuus tuleb saada hakkama vaevalt kuue tunni päevavalgusega, on advendi- ja jõuluküünaldest kumav valgus sama tähenduslik kui sädemeid pilduv jaanilõke suvisel pööriööl. Valgusel on meie jaoks eriline tähendus.

Rahvas, kes püüab tõrjuda pimedust nii enda ümber kui oma hinges, igatseb valgust. Jeesuse sündimine jõuluööl on vastus meie palvetele. Just sobivalt meie kohta tundub käivat prohvet Jesaja tõdemus: „Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus.“ (Js 9:1) Aastatuhandete tagune prohveti sõnum, mis oli mõeldud kannatavale ja Jumalast kaugenenud Iisraeli rahvale, kostub täna meie kõrvu, justkui oleks see sõnastatud meie jaoks.

Mitte ainult Maarjamaal ei igatseta valgust. Lootuse valgust vajatakse igal pool maailmas, kus pimedus tahab vabadust, rõõmu ja lootust lämmatada. Valgust vajatakse kõikjal, kus sünge ei ole mitte ainult kesktalvine öö ja madalate pilvedega öötaevas, vaid pimeduse jõud peavad sõdu ning südametud anastajad külvavad vägivalda ja ülekohut. Valguse võitu pimeduse üle oodatakse Ukrainas, oodatakse Pühal Maal, oodatakse Süürias ja paljudes teistes maailmanurkades.

Ainult Jumala enda sündimine siia katkisesse maailma aitab peletada pimedust, peatada vägivalda ja pöörata lootusetus lootuseks. See oli nii esimesel jõuluööl, kuid kehtib ka täna, et kõik, kes Jeesuse sõime juurde astuvad ja Jõululapse usus vastu võtavad, saavad ka ise pimedusse valguse toojaiks. Meie kohus on levitada sõnumit Päästja sündimisest kõikjal, kuhu meie tee meid viib. Apostel Johannes kirjutab: „Ja see on sõnum, mida me oleme kuulnud temalt ja kuulutame teile: Jumal on valgus, ja temas ei ole mingit pimedust.“ (1Jh 1:5)

Saame ka ise olla vägivalla katkestajad ja ülekohtu lõpetajad, kui sekkume otsustavalt seal, kus tehakse haiget ja toore jõuga rõhutakse nõrgemaid. Kõikjal, kus see sünnib: tänaval, koduseinte vahel, tööpaigas või veebiavarustes, tuleb pimeduse ja kurjuse võim katkestada. „Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole öö ega pimeduse lapsed,“ kirjutab apostel Paulus (1Ts 5:5).

Teame, et valgusega käib kaasas soojus, lahkusega külalislahkus, hea sõnaga julgustav naeratus, välja sirutatud käega toetav abi. Ühisnimetajaks kõigele sellele on armastus. Armastus annab jõu ja julguse tegutsemiseks, sest „armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja“ (1Jh 4:18), kirjutab apostel Johannes.

Uus algav aasta tuleb kindlasti parem ning kõik eesootavad raskused on kergem ületada, kui ammutame jõudu jõuluöö Jeesusest, kelle sündimine oli Jumala armastuse tegu inimeste vastu. Jumala armastus annab ka meile jõu armastada ligimest. Armastada teda nagu iseennast!

Saagu jõulupühad ja uus Issanda aasta 2025 tähiseks algavale rahu ja armastuse ajastule!

Urmas Viilma

peapiiskop