Pidustused pingelisel ajal

Sel sügisel on Euroopas põhjust pöörata tähelepanu saja aasta eest toimunud pöördelistele sündmustele. Peamiselt keskendutakse Esimese maailmasõja lõpu meenutamisele, ent paljud riigid saavad tähistada ka iseseisvusjuubelit.
Meiegi meedias on leidnud rohket kajastamist Poolas 11. novembril ja Lätis täpselt nädal hiljem aset leidnud juubelipidustused. Vähem tähelepanu pälvis meil Tšehho­slovakkia loomise 100. aastapäeva pühitsemine oktoobri lõpus.
Eri riikide pidustusi oli huvitav võrrelda. Näiteks eestlased armastavad esile tõsta oma uuendusmeelsust, Läti tähtpäevaüritusi jälgides jäi aga pigem silma teatav traditsioonilembus. Õhkkondki oli formaalsem ja pidulikum kui meie rahvuspühade tähistamisel. Tšehhis ja Slovakkias seevastu rõhutati rahvuskaaslaste saja aasta saavutusi nii kultuuri, teaduse kui majanduse vallas, Poola puhul mängis keskmisest tähtsamat rolli pidustustel aga kirik.
Minevikku tagasi vaadates tõsteti kõikjal esile seda, et omariikluse loomise kriitilistel hetkedel suutsid vastandlike vaadetega poliitilised jõud oma erimeelsused ületada ja koostööd teha. Praeguse aja kohta seda kindlasti öelda ei saa.
Eriti tugevalt on ühiskond polariseerunud Poolas, kus praeguse konservatiivse valitsuse pooldajate ja vastaste ühiseid juubeliüritusi peaaegu polnudki. Selle asemel et tunda rõõmu pidupäevast, vaieldi telestuudiotes hiliste õhtutundideni selle üle, kes on õige poolakas ja kes mitte ning kumb leer rahvuspüha väärikamalt tähistas. Iseäranis palju vaidlusi tekitas valitsuspoliitikute osavõtt suurest patriootlikust marsist, mille korraldajate ja osavõtjate seas oli väidetavalt üpris äärmuslikke rühmitusi.
Sellega võrreldes võivad näiteks eestlased ja lätlased küll kergendust tunda, et meie iseseisvusjuubeli puhul poliitilised pinged nii inetul kombel esile ei kerkinud. Teisalt tuleb nentida, et ebastabiilne poliitiline olukord iseloomustab siiski pea kõiki uut sajandit alustavaid riike.
Slovakkias jätkuvad korruptsioonikuritegusid paljastanud ajakirjaniku tapmisest alguse saanud meeleavaldused, Tšehhi valitsus on peaminister Andrej Babiši väidetavate sulitempude tõttu surve all ning Lätis näikse olevat uue valitsuse moodustamisega tõsiseid raskusi. Eesti praegused poliitilised vastuolud sobituvad seega hästi üldisesse pilti.
Selle kõige taga näib olevat ühiskondlike ja rahvusvaheliste pingete teravnemine, mis hetkel aktuaalne kogu maailmas. Võib-olla just sellises olukorras kuluski ära iseseisvusjuubelite tähistamise võimalus, mis aitas pidupäevaõhkkonnas inimesi lähendada ja viia mõtted millelegi positiivsele.
Näiteks Läti puhul mõjus sümpaatselt rahva rohkearvuline osavõtt pidupäevaüritustest. Nende kulminatsiooniks olnud suurejoonelisest laservaatemängust ja ilutulestikust Riias Daugava kaldal oli tulnud osa saama koguni 100 000 inimest. Jääb üle loota, et kogetud ülevad muljed annavad ka teistes iseseisvusjuubelit tähistanud riikides indu nende riikide parema tuleviku ehitamiseks.

 

 

 

 
Rain Soosar,
reporter