Prof Wilhelm Gräb: kirik võiks keskenduda noortele ja infotehnoloogiale

Berliini Humboldti ülikooli praktilise teoloogia professor Wilhelm Gräb pidas novembris loenguid Tartu ülikooli usuteaduskonnas.
Tegu on ühe Saksamaa tunnustatuma praktilise teoloogia professoriga, kes on kirjutanud kümneid raamatuid, mis analüüsivad kiriku olukorda praeguses situatsioonis. Eesti Kirik kasutas võimalust, et paluda professoril analüüsida usulist olukorda praeguses maailmas ja pakkuda lahendusi meie kiriku olukorra parandamiseks.

Eestis on palju räägitud usu väikesest rollist meie ühiskonnas. Milline on kristluse seis mujal Euroopas ja maailmas tervikuna?
Ka Saksamaal on palju neid, kes arvavad, et usul on väike roll. Viimane religiooniuuring, mis analüüsis 21 erinevat maailma riiki, näitas, et institutsionaalne religioosne praktika on paljudes Euroopa riikides nõrk. Samas tuli selles uuringus esile, et huvi usuliste küsimuste ja kogemuste vastu on siiski suur. Inimesed tunnevad näiteks huvi selle vastu, kas surmaga on kõik lõppenud või on surma järel veel midagi.
Inimesed tunnevad suurt huvi tuleviku vastu ja seda ka usulises kontekstis. Kõigis Euroopa riikides loeb enamik inimestest kas iga päev või iga nädal oma horoskoopi. Nad usuvad, et on olemas kõrgem jõud, kes juhib inimese elu. Aja jooksul on kadunud traditsiooniline kristlik keel, aga sellest hoolimata on suuremal osal inimestest siiski religioosseid kogemusi.
Kui võrrelda Ida-Saksamaad ja Eestit, siis millised on suurimad sarnasused ja erinevused?
Tugev sarnasus Ida-Saksamaa ja Eesti vahel on selles, et kommunismiajastu kirikuvastase poliitika tulemusel ei kuulu enamik elanikkonnast kirikusse.
Erinevus on aga selles, et Ida-Saksamaal anti vabanemise järel jälle väga kiiresti kirikutele institutsionaalsed võimalused ühiskonda mõjutada. Religiooniõpetus viidi avalikesse koolidesse taas sisse. Ka kirikumaks hakkas automaatselt maksuameti kaudu kirikule laekuma.
Religiooniõpetus aitab kaasa sellele, et järeltulev põlvkond leiab jälle kontakti kiriku ja kristlusega. Sellele lisandub tugev kiriku ja religioossete teemade esindatus meedias. Kõik raadioprogrammid Ida-Saksamaal toovad igal hommikul kuulajani hommikupalvuse ja Jumala sõna kuulutamise. Televisiooni õhtustes vestlussaadetes käsitletakse sageli küsimusi Jumala olemasolust ja surematusest.
Kuidas teie arvates kirik pääseb oma positiivse sõnumiga meediasse?
Ida-Saksamaal võeti üle Lääne-Saksamaa meediaga suhtlemise mudelid ja seetõttu on kirik meedias esindatud oma meedianõukogudesse kuuluvate esindajate kaudu. Eestis seisab see protsess ees. Siin peaks kirik rõhutama oma rolli Eesti kultuurilise ja haridusliku tausta tundmaõpetamises ja leidma oma koha.
Väga oluline on tänapäeval ka Interneti roll, mille päralt on tulevik. Kirik peaks seal olema tugevalt esindatud hingehoiu teemadega ja jututubadega. Koguduste töövormid peaksid olema Internetis esil. Selles valdkonnas peaks kirik tegema ka rohkelt reklaami. See on eriti oluline kontakti leidmisel noortega.
Mida peaks kirik tegema kaasaegses religioosses olukorras?
Kirik peaks püüdma keskenduda noortele, tegema tööd hariduse valdkonnas. Vanemate ja ateistliku propaganda poolt tugevalt mõjutatud inimeste tagasivõitmine on tunduvalt raskem. Kirik peaks looma oma uut kultuuri ühiskonnas. Kogudustel tuleks keskenduda lastele ja noortele, selle kaudu levib kristlik sõnum ka vanemateni.
Traditsioonilise kuulutuse kõrval võiks kirik kaasaegse kultuuri teemadega rohkem tegelda. Rääkisin loengutes sellest, kuidas tänapäeva filmikunstis on esil religioossed teemad. Näiteks Harry Potteri loos. Filmid toovad esile palju küsimusi seoses armastuse ja vihaga, elu ja surmaga. Kõik eksistentsiaalsed küsimused tulevad tänapäevases filmikunstis esile ja neid võiks kirik analüüsida.
Kas tänapäeva Euroopa on misjonimaa?
Misjoni puhul on probleemiks teema mõistmine nii, et inimesed on misjoni objektid, kellele suunatakse sõnum, mida tahetakse edastada. Inimesel on sel juhul võimalus see kas vastu võtta või tagasi lükata. Tegelikkuses tuleks lähtuda inimeste eluprobleemidest ja küsimustest. Neile vastates jõutakse inimeseni.
Aja jooksul muutub ka teoloogia ja eetika. Millised on sellega seonduvad ohud? Kuidas kirik peaks asetuma hinnanguskaalale konservatiivne-liberaalne?
Evangeelne kirik on orienteeritud mitte ülevalt alla, vaid alt üles. Me räägime üldisest preesterlusest. Seega tuleks inimeste arvamus ära kuulata ja arvestada sellega, kuidas nad pühakirja mõistavad. Erinevaid suundumusi peab mõistma ja aktsepteerima, samuti erinevate inimeste erinevust. Iga inimene on kiriku jaoks väärtus. Inimesel on õigus omada oma seisukohta, mis lähtub evangeeliumist ja sellega kaasnevast vabadusest. Kriitilistes küsimustes peaks arvestama sinodi liikmete seisukohtadega.
Millised muutused on toimunud pastori ametis?
Pastoril on varasemaga võrreldes suurem ülesanne olla kommunikatiivne. Ta peaks tõlkima kristlikku traditsiooni tänapäevasesse keelde ja mõttelaadi. Ühest küljest peaks ta hoidma kogudusega tugevat kontakti ja teisalt pidama silmas ka neid inimesi, kes on kirikust eemaldunud.
Pastoril on oluline roll suhtlusel meediaga. Kui pastor ei suuda Interneti-kodulehekülge hallata, siis ei suuda ta kaasaja vajadustele vastavalt tööd teha. Selle kõrval on aga ülimalt olulised isiklikud kontaktid inimestega.
Pastor ei saa omada ainult sõnumit, mida ta edastab, vaid ta peab koos inimestega kirikut arendama ja nende arvamustega arvestama. Pastor pole autoritaarne üle koguduse olev juht, vaid ta on professionaalne koguduse kaastööline, kes koos koguduse liikmetega ehitab kogudust.
Palun rääkige oma muljetest Eesti, üliõpilaste, õpetuse kohta.
Esmamulje on selline, et üliõpilased on avatud ja kommunikatiivsed. Vaadates neid ei näe ma siin erilist vahet Saksamaaga.
Kaheksa aasta eest, kui käisin esimest korda Tartu ülikoolis õpetamas, oli olukord täiesti teistsugune. Eesti on väga kiiresti liitunud Lääne-Euroopa kultuuri ja arengu maailmaga.

Küsitles Kaido Soom

Rohkem infot prof Wilhelm Gräbi kohta aadressil http://www2.hu-berlin.de/religion/.