Pühalepa kogudus tähistas väärikat aastapäeva
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 20. august 2025 Nr 29 /
Lauritsapäeval, 10. augustil tähistas Hiiumaa Pühalepa kogudus oma kiriku ja kihelkonna asutamise 770. aastapäeva.
Hiiumaa vanima kiviehitise Pühalepa kiriku juurde oli juba varakult kogunenud suur hulk inimesi. Õhtuseks kontserdiks harjutas kirikus Kärdla kiriku kammerkoor ja kabelis laulis Pühalepa koor Anna.
Pidulikul aastapäeva jumalateenistusel teenis Saare-Lääne piiskopkonna piiskop Anti Toplaan koos koguduse õpetaja Triin Simsoni ning Kärdla ja Reigi koguduse õpetaja Kristjan Simsoniga. Lauluga rõõmustas naiskoor Anna ja organistiks oli Siiri Rüütelmaa.
Jutluses meenutas piiskop Toplaan koguduse algust: „Jumala sõna ja sakramente on jagatud selles paigas juba 770 aastat. Pühalepa on Hiiumaal säilinud kirikutest vanim, aastast 1255. Kivikirikuna on see rajatud pärast aastat 1261. Pühalepa on teatud mõttes ka mitmete teiste Hiiumaa kristlike pühapaikade ema.“
Omapoolse sisuka tervituse ütles kirikulistele jumalateenistuse lõpus vallavanem Hergo Tasuja. Pärast kiriku peaportaali ees ühispildi tegemist said kirikulised osa rikkalikust kohvilauast, mis oli kaetud kiriku hoovis.
Seejärel oli võimalus osa saada ajaloolase Juhan Kreemi huvitavast ettekandest, mis kõneles Saksa ordu ajaloost ning tegevusest kitsamalt Saare-Lääne piiskopkonna aladel ning laiemalt Eesti, Liivi ja Läti aladel.
Piduliku päeva kulminatsioonina tuli Kärdla kiriku kammerkoori esituses esmaettekandele Kärdla muusikakooli õpetaja Siim Liigi „Missa”, mis oli liigendatud elektroonilise flöödimuusikaga. Helilooja on saanud muuhulgas selle teose loomisel inspiratsiooni Pühalepa kiriku idaakna vitraažist. Hiiumaa vanim koor tähistab septembris oma 170. aastapäeva. Koori dirigeerib Hendrik Üksvärav.
Kokkutulnutele ei jäänud märkamata, et Pühalepa kiriku ette rajatav Hiiumaa vabadussõja mälestusmemoriaal on edenenud. Kohale on toodud mälestusmärgi põhiosa ja umbes 1500 vabadussõjas osalenud hiidlase nimetahvlid, mida hiidlased käivad nii lähemalt kui ka kaugemalt uudistamas. Mälestusmemoriaali avamine toimub arvatavasti 2026. aastal.
Eesti Kirik
Galerii fotod: Anti Toplaan
