Raamat Tartumaa laulupidudest
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 10. juuni 2009 Nr 25 /
Raamatulettidele jõudnud rohkete fotode ning tuumaka sõnaosaga album annab ülevaate Tartumaa laulupidude traditsioonist.
Just õigel ajal – alanud jaanikuul toimuv pidu «Kel on laulud laulda» tähistab 140 aasta möödumist esimesest Eesti üldlaulupeost siinsamas Emajõe kaldal.
Raamatu koostaja Juhani Püttsepp võttis teose loomisel eeskuju käsitööst: «Kui kirjut lapitekki on kootud ka seda raamatut, lootes, et neisse tekstimustritesse salvestub laulupeoliste ühistunnet, rõõmsaid energiavoogusid, mis võivad sündida vaid laulupeol.»
Tõesti, piiratud raamatumahtu trotsides on kaante vahele paigutatud materjal mahukas ning 140 traditsiooniaastat hõlmav. Samal kombel nagu õige lapitekk, kus lapid pärinevad eilsest ja tänasest, on triibulised ja mummulised või sootuks mustrita, on laulupeoraamatu tekstid erinevatest allikatest, sündmustest ja isiksustest. Seda ülesehitust toetab suurepärane kujundus, mille autoriks on Maarja Roosi.
Ilmekalt joonistub esile kiriku osakaal laulupeo idee sünnil ja teostusel. Maal tegutsenud koore juhatasid koolmeistrite kõrval köstrid (tihti sama isik) ning kohalikul vaimulikul oli rahva kooskäimist innustav roll. Sellepärast oli ka esimese laulupeo korraldajatele pastorite toetuse võitmine tähtis. Kes muu oleks suutnud lauljaid õpetada, kokku koguda ja laulupeole viia.
Tõsi, tollal oli enamik vaimulikke sakslased, kes eesti keelt oskasid viletsasti. Üks, kes valdas maakeelt hästi, oli esimese laulupeo üks peakorraldajaid, Tartu Maarja koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode. On huvitav märkida (seda fakti ei ole rõhutatud), et Willigerode soontes voolas ka eesti verd, tema ema Henriette Eleonora Elisabeth Ignatiuse vanavanaisa oli koolmeister ja Kambja köster Ignatsi Jaak. Willigerode ja Jannsen panid aluse laulu- ja mänguseltsile Vanemuine, kelle eestvõttel esimene laulupidi Tartus peetigi.
Raamatus esitletakse teiste kooride kõrval ka kirikukoore. Näiteks Tartu Maarja koguduse koori, mis on Eesti vanimaid eestikeelseid koore, ja lauluhälliks kutsutud Kambja kirikukoori.
Eraldi on juttu vennastekoguduse liikumisest, mis alates 18. sajandi lõpust hakkas jõudsalt rahva hulgas juurutama muusikaharrastust, muu hulgas kooris laulmist.
Raamat käsitleb nii esimest, 1869. aasta laulupidu kui ka teisi Tartus ja Tartumaal toimunud laulupidusid. Ära on toodud ka tänavusele juubelilaulupeole minevad koorid, orkestrid ja rahvatantsurühmad. «Laulmise ajal inimene loobub oma edevast minast. Lauldes ollakse palvelik, hing on ülenenud,» kirjutab Hando Runnel, kelle luuletuse «Kel on laulud laulda», mille viisistas Rein Rannap, pealkiri valiti Tartumaa 2009. aasta laulupeo tunnuslauseks.
Liina Raudvassar
