Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Rannu kirik üllatas keskaegsete leidudega

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Vahetatava põranda alt tuli päevavalgele kaheksakandiline paekivist piilar, mis on Tallinna meistrite kätetöö. Heiki Valk

Rannu Püha Martini kiriku lõunalöövis tuli põranda vahetamise käigus esile mitmeid põnevaid leide, mis lubavad arheoloogidel ja kunstiajaloolastel püstitada huvitavaid hüpoteese.

„Oleme koguduseliikmetega asjade käiku põnevusega jälginud,“ kinnitab Rannu koguduse hooldajaõpetaja Timo Švedko ning lisab, et ootamatu pööre sündmustes, kui tavaremondist kujunes arheoloogiline kaevamine, on kiriku vastu tekitanud vaid positiivset huvi. Kuna praegusel aastaajal toimuvadki teenistused ajaloolisse luukambrisse rajatud talvekirikus, siis ei sega kirikuruumis toimuv ka kuidagi koguduse jumalateenistuslikku elu. „Rannu koguduse elu jätkub samas mahus,“ rõhutab Švedko, kes ka pärast Tartu Maarja koguduse õpetajaks valimist jätkab Rannu teenimist hooldajaõpetajana.
24. jaanuaril leiti kirikusse maetud inimese luustik koos 14. sajandist pärit mündiga. Samas tulid esile paest raidkivid, mis on olnud rõdu kolme kandeposti aluskivid, pärinedes hävinenud piilaritest – võlve toetanud tugisammastest.
Timo Švedko räägib, et huvitavaid leide käis Rannus kohapeal uurimas Kaur Alttoa, kes märkinud, et pae kasutamine materjalina viitab Tallinna meistritele. Alttoa muutis oma algset seisukohta, et kaheksakandiliste piilarite puhul oli tegemist nn kataloogikaubaga, ning leiab nüüd, et meistrid olid Tallinnast Rannus kohapeal ehitamas.
Lisaks piilaritele kaevati välja kolm kivimoodustist, mille puhul arheoloogilisi töid juhtinud Heiki Valk oletas esmalt, et tegemist on kunagise kivikiriku vundamendiga, aga korrigeerides hiljem oma seisukohta ütleb nüüd, et need on hoopis enam-vähem samal joonel asunud kõrvalaltarite vundamendid.
Õp Švedko sõnab, et kunagiste kõrvalaltarite vundamendid on küll kaetud uue laudpõrandaga, aga et nende asukohad on teada, on plaanis leida viis tulevikus muinsusi eksponeerida, näiteks kasutades klaasist põrandat.
Töid, mille käigus vahetatakse välja kiriku pikihoone avariiohtlik põrand ja käärkambri põrand, teeb Liivimaa Lossid OÜ Toivo Erilti juhtimisel. Projekti rahastatakse Leaderi meetme toetusest, kaasrahastajad on Elva vald, muinsuskaitseamet ja Gustav Adolf Werk.
Liina Raudvassar

Jaga