Riigieelarves suurem tähelepanu kirikutele

Nädala pärast, 24. oktoobril jõuavad riigikogus esimesele lugemisele 2008. aasta riigieelarve eelnõu ja riigi 2007. aasta lisaeelarve eelnõu. Mõlemas eelnõus sisaldub hulk kirikutega seotud eraldisi.
Mäletatavasti kirjutati kevadel Reformierakonna ettepanekul Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmi aastateks 2007–2011 sisse kokkulepe, mille kohaselt valitsusliit «neljakordistab pühakodade ja kirikute restaureerimisprogrammi summad riigieelarves, tõstes need vähemalt 100 miljoni kroonini aastas».
Pühakodade programmile rohkem vahendeid
Selle eesmärgi suunas liikumine on fikseeritud ka maikuus valitsuse poolt kinnitatud riigi eelarvestrateegias aastateks 2008–2011, mis on riigieelarvete koostamisel lähtedokumendiks. Praegune reaalsus on, et 100 miljoni kroonini aastas liigutakse järk-järgult, aastaks 2011, suurendades igal aastal pühakodade restaureerimiseks eraldatavat summat 10 miljoni krooni võrra.
Tuleb anda selgelt aru, et pühakodade kui muinsusväärtuste restaureerimise alal ei tohi tegutseda ükskõik milline ehitusfirma, vaid sellel peab olema spetsiifiline ettevalmistus, kogemused ja töö kvaliteet. Tegemist ei ole tavalise ehitusturuga ning sellistele nõuetele vastavaid firmasid ei ole palju, kuid on lootus, et nende hulk aastate jooksul kindlasti suureneb. Sellest tuleneb ka rahaliste eraldiste järkjärguline kasv, mis on jaotatud neljale aastale.
2008. aastaks planeeritud vahendeid ei saa vaadata lahus käesoleva aasta lisaeelarvest. Lisaeelarve võetakse vastu sisuliselt aasta lõpus, seetõttu kandub nende summade kasutamine üle järgmisse aastasse.
Kokku on lisaeelarves ja järgmise aasta riigieelarves pühakodade restaureerimiseks planeeritud kulutusi 70,9 miljoni krooni väärtuses.
Restaureeritakse kirikuid
Suuremad eraldised on eelarvetes kultuuriministeeriumi valitsemisala all fikseeritud nimeliselt. Tartu Pauluse kirik saab vahendeid nii lisaeelarvest (3,5 miljonit krooni projekteerimise lõpetamiseks ja ehituse alustamiseks) kui 2008. aasta eelarvest (10,5 miljonit krooni Eesti Rahva Muuseumi käes olnud ruumide restaureerimiseks). Lisaeelarvest saab Tallinna Jaani kirik viimase laenuosa tasumiseks viis miljonit krooni ja Paide Püha Risti kirik ehitustöödeks 1,5 miljonit krooni.
Samuti suurendatakse lisaeelarvest 1,88 miljoni krooni võrra muinsuskaitseameti kaudu jagatavaid pühakodade programmi vahendeid, millest tehakse sihtotstarbelised eraldised kolme kiriku (Haljala Püha Mauritiuse kirik, Käru kirik ja Järva-Peetri Püha Peetruse kirik) avarii- ja restaureerimistöödeks (katusetööd).
Järgmise aasta riigieelarve eelnõus on nimeliselt lisaks Tartu Pauluse kirikule toodud välja Narva Aleksandri kirik (10 miljonit krooni torni ehituseks ja maa-aluse abihoone rajamiseks), Kuressaare Laurentiuse kirik (5 miljonit krooni projekteerimis- ja ehitustöödeks) ja Tartu Jaani kirik (4 miljonit krooni laenu tasumiseks; samas summas teeb riik eraldisi kuni 2012. aastani).
Muinsuskaitseameti kaudu eraldatakse pühakodade programmi raames kirikute restaureerimiseks 25,75 miljonit krooni. Selle summa jaotuse otsustab programmi juhtnõukogu, kuhu kuuluvad nii kirikute esindajad kui muinsuskaitsespetsialistid. Lisaks eraldatakse muinsuskaitseameti eelarvest programmi teenindamiseks 1,6 miljonit krooni. Kindlasti ei tohi aga seoses kirikuhoonetega ära unustada ka neid eraldisi, mis tehakse Peterburi Jaani kirikule.
Toetus EKNile ja kirikute töövaldkondadele jätkub
Riigieelarvest toetatakse tavapäraselt nii Eesti Kirikute Nõukogu (2008. aastaks kavandatud 7,71 miljonit krooni) kui ka ajalehe Eesti Kirik (500 000 krooni) tegevust. Nende eraldiste koht riigieelarves asub regionaalministri vastutusalas.
Neid valdkondi, mis on seotud kiriku töösuundadega, finantseeritakse aga läbi erinevate ministeeriumide. Esmajoones on nendeks kaplanaadid – nii kaitseväes, vanglates kui nüüd ka politseis. Kui rääkida ka teistest konfessioonidest, siis on pühendatud varasemast oluliselt suuremat tähelepanu vanausulistele, kes saavad erinevateks otstarveteks eraldisi nii kultuuriministeeriumi eelarvest kui ka rahvastikuministri ja regionaalministri käsutatavatest vahenditest. Mitmed kogudused saavad toetusi ka rahvusvähemuste ühendustele eraldatavatest summadest.

Erik Salumäe,
riigikogu liige, Reformierakond