Riigikogu jäi endale kindlaks
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis, Uudised / Number: 24. september 2025 Nr 34 /
Parlament võttis 17. septembri täiskogu istungil uuesti vastu presidendi poolt teist korda välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse, otsustades seadust teist korda enam mitte muuta ja võtta see vastu juunis heaks kiidetud kujul.
Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt hääletas 63 ja vastu oli 15 riigikogu liiget. Nüüd on presidendil kaks võimalust: seadus välja kuulutada või pöörduda riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks.
Riigikogu võttis valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse esimest korda vastu 9. aprillil. Seadusega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks põhiseadusega tagatud usuvabaduse ja ühinemisvabaduse kattevarju all ära kasutada vaenulikuks mõjutustegevuseks, äärmuslike ideoloogiate levitamiseks või vägivalla õhutamiseks.
Seletuskirja kohaselt seisab Eesti usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib, kuid usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.
President jättis seaduse 24. aprillil välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. Riigikogu täiskogu otsustas 14. mail, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma.
Uuesti arutamise käigus tegi riigikogu seadusesse rea muudatusi, näiteks jäeti seadusest välja välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust juhindumise keeld ning pikendati vajalike muudatuste tegemiseks üleminekuaega kahelt kuult kuuele kuule. Riigikogu võttis seaduse muudetud kujul vastu 18. juunil.
President jättis seaduse 3. juulil aga taas välja kuulutamata, leides, et riigikogu on seaduse teksti küll mõnevõrra muutnud, kuid mitte piisavalt. Tema hinnangul on see jätkuvalt vastuolus põhiseaduse kolme paragrahviga ning piirab ebaproportsionaalselt ühinemis- ja usuvabadust. Ta tegi parlamendile ettepaneku seadust uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla. Parlament otsustas seadust rohkem mitte muuta.
Eesti Kirik
