Riigil on kindel partner

Austatud metropoliit, peapiiskop, piiskopid, kloostriülem iguumenja Filareta, kirikute esindajad!
Täna tähistame Eesti Kirikute Nõukogu asutamist siinsamas Kuremäe kloostris veerandsada aastat tagasi. Praegusest perspektiivist vaadatuna võib öelda, et EKN on olnud Jumala õnnistuseks Eesti kristlaskonnale, andes ja kujundades üksmeelt kristlaskonna enese sees ning erinevate kirikute vahel.
Tänases Eestis on palju sellist, mida me kogeme iseenesestmõistetavusena. Nende iseenesestmõistetavuste hulka kuulub ka erinevate konfessioonide rahumeelne koos­eksisteerimine. Vaadates aga laia maailma, peab tõdema, et see, mida meie normaalseks olukorraks peame, ei ole sageli üldlevinud ega tavapärane. Konfliktid erinevate religioonide, aga ka erinevate kirikute ja koguduste vahel ei ole maailmast kadunud.
EKN on olnud vahend üksmeele ja ühiste arusaamade kujundamisel. Kindlasti ei ole konsensuslikele arusaamadele jõudmine lihtne protsess. Teisalt on aga konsensuslike otsusteni jõudmine kristliku vennaliku armastuse väljendamine mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.
Võib kindlalt öelda, et EKN on olnud selleks piksevardaks, mis on hoidnud ära erinevate uskkondade omavahelisi konflikte, andnud ühise nõupidamislaua, mille taga probleeme arutada ning ühisele arusaamisele jõuda.
See on sageli tähendanud ühe või teise konfessiooni erihuvide asemel ühiste huvide ja ühiste eesmärkide esikohale seadmist ning osutanud, et üldised huvid ja eesmärgid on olulisemad üksikhuvidest.
EKNi üksmeelsed otsused on olnud oluliseks ka riigile suhete loomisel ja kujundamisel kirikute ja kogudustega. EKNi näol on riigil olnud religiooniküsimustes kindel partner, kes esindab enamikku kindlat usku tunnistavaid inimesi Eestis.
Siin Eestis peame me seda nüüdseks iseenesestmõistetavaks praktikaks ning kuigi oikumeenilisi organisatsioone leidub eri riikides, siis EKNi ja Eesti riigi vahelisi suheteid võib pidada mitmes mõttes erandlikeks, millele viitasin juba eespool.
Riigi ja EKNi vaheliste suhete eripära peegeldub ka kaksteist aastat tagasi sõlmitud Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide protokollis, mis määratles need tegevusvaldkonnad, kus riigil ja kirikutel on ühised eemärgid ja huvid. Ühishuvide protokolli lugedes võime näha, et mitmete selles kajastatud eesmärkide osas on olnud olulisi edasiminekuid.
Nende hulka kuuluvad nii muinsuskaitsega seotud küsimused, mis on leidnud väljundi 2003. aastal kinnitatud pühakodade riiklikus programmis, vaimulikele ja koguduse töötegijatele mõeldud muinsuskaitsekoolitustes ja muudes tegevustes.
Juba väljakujunenud töövormid on saanud kaplanaat nii kaitseväes kui kinnipidamisasutustes, samuti politsei- ja piirivalveametis. Siiski on valdkondi, mis nõuavad edasist panustamist. Üks selline valdkond on kaplanaat haiglates.
Haiglakaplanaadiga seotud küsimused on tuttavad küllap kõikidele siinviibijatele ning seetõttu tuletame meelde ka täna, et ootame EKNilt haiglate peakaplani kandidaadi esitamist sotsiaalministeeriumile, pidades silmas taas neid ühiskonnaüleseid huvisid, mis selles vaimuliku teenimise valdkonnas meie ees seisavad.
Vabariigi Valitsuse ja EKNi ühishuvide protokollis on loetletud üheksa ministeeriumi, kelle vahel riigi ja kiriku ühishuvide teostumine jaotub. Kuna aktiivse kodanikuühiskonna arendamine on regionaalministri juhitava valdkonna jaoks oluline teema, siis kutsume ka kirikute esindajaid olema rohkem proaktiivsed erinevate ministeeriumidega suhtlemisel ning neile oma eesmärkide tutvustamisel.
Kindlasti ei ole see alati lihtne ega kerge, aga arvestades neid kogemusi, mis on EKNi liikmeskirikute esindajatel läbirääkimiste pidamisel ja konsensuslike otsuste saavutamisel, siis on need oskused ja kogemused, mida on põhjust ehk enamgi kasutada läbirääkimistel riiklike institutsioonidega.
Regionaalministri poolt on igati kohane lõpetada oma tervitus viitega kohalikele omavalitsustele ning nende koostööle kohalike kogudustega.
Viimaste aastate jooksul on olnud hea meel näha tihenenud koostööd koguduste ja kohalike omavalitsuste vahel. Kindlasti on selles veel arenguruumi, et välja selgitada, mõtestada ja ellu viia tegevusi, mis teenivad kohalikku kogukonda laiemalt.
Ühine eesmärk teenida oma rahvast nende andidega, mis Jumal on meile andnud, olgu meiega ka edaspidi.

 

 

 

 

Siim Valmar Kiisler,
regionaalminister

Ministri tervitus 18. veebruaril Pühtitsa kloostris Kuremäel, kus tähistati konverentsiga Eesti Kirikute Nõukogu 25. aastapäeva.