Sajandi sündmus – pühitseti kolm piiskoppi

Tänavune jüripäev, 23. aprill kirjutas ennast Eesti kirikulukku senikogematu sündmusega, sest teadaolevalt ei ole Eesti luterlikus kirikus varem korraga piiskopiks ordineeritud kolme vaimulikku, samuti ei ole meie kirikus kunagi varem olnud nii palju ametis olevaid piiskoppe.

Et kevad on ilma poolest heitlik, sai ilmsiks kõigile, kes eile sammud Tallinna Toompeale seadsid. Toomkirik oli ootamatult mattunud lumevaipa ja lumelabidad tuli jälle välja otsida.

Kiriklikust suursündmusest tuldi osa saama Virust ja Võrust, Ruhnust ja Häädemeestelt, Rannust ja Jürist, Pärnust ja Paidest – Eesti erinevaist paigust, ent ka kaugemalt piiri tagant.

Oli erakordne protsessioon

Kuigi teenistus algas südapäeval, kogunesid kaasateenijad juba tunde varem. Protsessioon toomkirikusse oli erakordne. Kõige ees oli ristiga õp Erkki Juhandi, talle järgnesid ordineeritavate tütred Maarja Eliise Tiitus ja Johanna Rosenvald küünaldega. Piiblit kandis Eesti Piibliseltsi nõukogu esimees õp dr Randar Tasmuth, armulauariistu Laste- ja Noorsootöö Ühenduse juht Triin Salmu ja diakooniasekretär Kadri Kesküla.

Ettevalmistuskomisjoni juhtinud emeriitpiiskop Tiit Salumäe sõnul pole varem Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad sarnases protsessioonis osalenud. Aga sel korral paistis silma kirikute nõukogu esindus.

Järgnesid kaasateenivad kirikukogu liikmed, diakonid ja õpetajad, abipraostid ja välismaalt saabunud külalisvaimulikud. Seejärel sammusid piiskop electus‘ed ja iga valitud piiskopi ees kanti piiskopi risti, mantlit, mitrat ja saua.

Protsessiooni lõpus oli kümmekond külalispiiskoppi ja ordinatsiooni assistendid emeriitpiiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets, emeriitpeapiiskop Andres Põder ja viimasena ordineerija Urmas Viilma.

Piiskop kannab vastutust

Jumalateenistus oli äärmiselt pidulik ja väärikas. Sellele andis oma osa kaunis muusikavalik. Organistiks oli Kadri Proompuu ja kantoriks Veljo Reier. Kitarril improviseeriv Robert Jürjendal tõi kirikusse mõtliku meeleolu. Kirikukooride seast oli laulma valitud Hageri koguduse kammerkoor Lambertus, dirigent Sigrid Põld.

Peapiiskop esitles algusliturgias piiskopikandidaate, tutvustades piiskopi ülesandeid:  „Piiskop on piiskopkonna ja koguduste ülevaataja, ta kannab vastutust, et Jumala sõna kuulutatakse puhtalt ja selgelt, et pühi sakramente pühitsetakse õigesti ja armuvahendeid jagatakse Jumala tahte kohaselt. Piiskop peab oma ametis elama kui Kristuse sulane ja hoidma Jumala karja. Tähelepanu ja tarkusega peab ta taotlema ühtsust Kristuse Kiriku ülesehitamiseks ja vaimu uuendamiseks, et Jumala armastus saaks maailmas nähtavaks.“

Ta nimetas, et kirikukogu otsusel on õpetajad Ove Sander, Anti Toplaan ja Marko Tiitus väärilised piiskopina tegutsema ning on valitud EELK piiskoppideks. Vastava kirikukogu otsuse 28. novembrist 2023 luges ette kirikukogu abijuhataja Riivo Sinijärv.

Jah, Jumala abiga …

Pärast sõnateenistust, kus jutlustas peapiiskop Urmas Viilma, toimus piiskoppide ordinatsioon. „Jah, Jumala abiga,“ kõlas ordineeritavate selge vastus peapiiskopi esitatud seitsmele küsimusele, mis päädis tõotuste kinnitamisega: „Mina tahan Jumala abiga ustavalt ja kõigest jõust pidada neid tõotusi ja täita kõiki kirikuseadusi.“

Käte pealepanemise järel toimus riietamine tekstiilikunstnik Elna Kaasiku  kujundatud ja kootud piiskopimantlisse ja peapiiskop andis üle piiskopi risti, mitra ja karjasekepi.  

Kogu piduliku sündmuse võttis mõjusalt kokku iidsete kirikuvõlvide all kajav luterlik hümn „Üks kindel linn ja varjupaik” (sõnad ja viis Martin Luther).

Enne piduliku protsessiooni kirikust väljumist andis toompraost Arho Tuhkru sõna riigikogu asespiikrile Jüri Ratasele   ja siseminister Lauri Läänemetsale.

Pärast jumalateenistust said kõik soovijad õnnitleda värskelt pühitsetud piiskoppe, kel seisab ees vastutusrikas töö Issanda viinamäel.

Liina Raudvassar

Kätlin Liimets

Galerii fotod: Erik Peinar