Sama missioon ja retoorika
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Arvamus, Toimetaja ringvaade / Number: 29. veebruar 2012 Nr 10 /
Vabariigi aastapäev pakkus meeleoluka sekka ka mõtlikumaid toone. Kõrgete riigitegelaste, arvamusliidrite ning vaimulike sõnavõtud olid kantud samast murest: kuidas rahvana edasi kesta nii, et tulevased põlved ei pettuks. Iseseisvuspäev pakub võimalust riigil ja kirikul oma mõttejõud ühendada. Mõlema teenimisobjekt ning missioon on ju sama, kohati ka retoorika. Kunagi ei mõju klausel «Eestis pole riigikirikut» nii hambutult kui just 24. veebruaril. Peaminister Andrus Ansip nentis paastuajale kohases kõnes, et meie käekäiku mõjutab väsimus. Ta leidis, et väsimusest idaneb kannatus ning selle pinnalt omakorda kannatamatus – soov nüüd ja kohe paremini elama asuda.
Peaministri pihtimust arendas oma jutluses edasi peapiiskop Andres Põder, tunnistades, et eduühiskond võib meid muuta nii, et kaotame oma moraalse kompassi, soovides maiseid hüvesid «siin ja praegu» ning kas või oma laste ja lastelaste arvelt. President Toomas Hendrik Ilves nimetas häirekellaks arusaama eetikast. «Kas me tõesti arvame, et kõikelubatavus on osa vabadusest,» kurjustas riigipea, viidates levinud arusaamale, et seni, kuni mingi tegu pole kohtus karistatud, on see lubatud. «Kui ilma kohtuotsuseta ei suudeta eetikas orienteeruda, läheb elu Eestis väga raskeks,» prohveteeris president.
«Meie riigi iseseisvus on saanud enesestmõistetavaks osaks, kuid me peaksime sellele mõtlema rohkem kui vaid loetud kordadel aastas,» koputas paraadil kodanike südametunnistusele kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras.
Mure ja utsitus meeleparandusele mõjus aastapäevakõnedes suisa vanatestamentlikult: parandage meelt ja kartke Jumala viha, siis teie elujärg paraneb ning sugu jätkub.
Liina Raudvassar
