Sinimustvalge päev

Omariikluse ülistuseks ja aatemeele kinnituseks tähistas Eesti ja eestlaskond 24. veebruaril päikesetõusust hiliste õhtutundideni vabariigi 94. aastapäeva.

Üritused algasid juba päev varem, mil Pärnus loeti ette ajalooline iseseisvusmanifest, milles väljendatakse eesti rahva tungi iseseisvuse järele. Iseseisvuspäeva ettevõtmised rullusid 24. veebruaril päikese teekonda järgivalt üle Eesti.
Esimesena heisati rahvustrikoloor piirilinnas Narvas kell 7.19. Sõna võtnud Narva Aleksandri koguduse õpetaja Villu Jürjo põimis pidukõnesse nukra lõime, nentides, et tänaste narvalaste seas on murettekitavalt palju neid, kes kõnelevad Eesti iseseisvuspäevast kui «teie peost». Vaimuliku sõnul elab idapiiril palju muulastest eestimaalasi, kes ei varja, et peavad oma peoks 4. märtsi, mil Vene riik valib endale presidendi. 
7.35 tõusis päike pealinnas Tallinnas, kus auavalduste saatel heisati sinimustvalge riigilipp Pika Hermanni torni, kõnega esines teiste hulgas riigikogu esimees Ene Ergma, õnnistussõnad ütles peapiiskop Andres Põder.

Rahvas, kes vahva ja vaga
Iseseisvuspäeva tähistamise keskuseks oli ülikoolilinn. Erinevalt varasemate aastate traditsioonist, mil tartlased kogunesid riigilipu austamiseks Toomemäele kell kümme hommikul, toimus tseremoonia tänavu päikesetõusul. 
Veel hommikuhämaruses voolasid Toomemäele suunduvatest treppidest üles inimjõed, üliõpilas- ja noorteorganisatsioonid oma lippude ja linlased väikseformaadiliste lipukestega. üle teiste lehvis Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) sinimustvalge, 1884. aastal Otepää pastoraadis pühitsetud originaali täpne koopia, millest on tuletatud rahva tahtel meie riigilipp. 
Sõna võtsid Tartu linnapea, maavanem ning EÜSi esindaja. Praost Joel Luhamets pöördus rahva poole Anna Haavalt laenatud värsiga /…/Oled, eestlane, vahva ja vaga? Julged Jumalalt õnnistust oota, kotka tiibadelt varju loota? /…/
Külg külje kõrval Toomele kogunenud rahvaga seisid president Toomas Hendrik Ilves, peaminister Andrus Ansip ja teised tähtsad riigitegelased.

Mu mano tulge, latse…
Tartu kesklinn oli tulvil rõõmsat saginat. Kes tuli pärgade asetamiselt Kalevipoja monumendi jalamile, kes ruttas jumalateenistusele Jaani kirikusse või noolis aegsasti paremat positsiooni kaitseväe paraadi jälgimiseks Emajõe kaldapealsel.
Juba pool tundi enne jumalateenistust olid paremad kohad Jaani kirikus, mis kogunud tuntust üle Euroopa oma terrakotaskulptuuridega, hõivatud, ometi ei pidanud ka viimasel hetkel saabujad ukse taha jääma. Pühakoda oli rikkalikest lilleseadetest õide puhkenud. Jumalateenistusel oli Elke Undi ettepanekul valitud läbiva joonena eesti muusika, rahvakoraalid ja nende töötlused, mis kannavad rahva kristlikku identiteeti.
Tartumurdeline koraal «Mu mano tulge, latse» pani võlvidealuse helisema ja lõi läbi teenistuse valitseva tonaalsuse, kus võrdväärsete komponentidena rahvalikkus, rahvuslikkus ja akadeemilisus.
«Tervikut ei saa olla ilma Jumalata,» oli peapiiskopi sõnum iseseisvuspäevakogudusele. Jutluse aluseks võttis ta kirjakoha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele (1Kr 12:26–27). Kirikupea sõnul vajab maailm ja Eesti inimesi, kes suudavad oma tegevuses näha tervikut, kes ei tee otsuseid üksnes hetkeheaolu ning omakasu silmas pidades.
Märksõnale terviklikkus allus kogu jumalateenistus, nii sisult kui vormilt. Kuni sinimustvalge visuaalini, mis hakkas silma kooriruumist: sinisesse riietunud Tartu noortekoor, mida juhatasid dirigendid Riho ja Kadri Leppoja, Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti mustas talaaris ja peapiiskop Andres Põder valge albaga.
Pärast usutunnistuse lugemist otsustas hommikust saadik pilves taevas mossitamise lõpetada, lubades välja päikese, mis kirikuruumi üle kuldas.

Tähistati üle maa
Nagu paljudes maakondades eelnes ka Läänemaal Eesti vabariigi aastapäevale linnapea ja maavanema vastuvõtt. Pidupäeval peeti Haapsalu Jaani kirikus traditsiooniline kontsertjumalateenistus, kus praost Tiit Salumäe tuletas meelde, et 23 aastat tagasi pühitseti siin esimene sinimustvalge lipp.
Kirikus pidas kõne Heino Noore kõnekonkursi ühe peapreemiatest saanud õpilane Hanna-Riina Klaos.
Lossiplatsil toimus paraad, pärgade asetamine ning uued noorkotkad andsid tõotuse. Kõnelesid maavanem Innar Mäesalu, Tiit Salumäe jt.
Isamaa sünnipäeva peeti ka väiksemates paikades, näiteks Martnas. Kiriku kõrval, langenute mälestussamba juures kõnelesid vallavanem Tiiu Aavik ja õp Kari Tynkkynen, sambale asetati pärjad ja kaitseliitlased tõid kuuldavale aupaugud.
Liina Raudvassar

Eesti vabariik
23. veebruaril 1918 loeti Pärnus teatri rõdult ette iseseisvusmanifest «Kõigile Eestimaa rahvastele».
24. veebruaril 1918 avaldati iseseisvusmanifest Tallinnas ning kuulutati Eesti iseseisvaks ja demokraatlikuks vabariigiks.
2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla Eesti vabariigi ja Venemaa vaheline rahuleping.