Sinu ruutmeeter kodukirikus

3. advendipühapäev on Jüri kiriku sünnipäev. Sel aastal kandis see ümmargust numbrit 130.

Soojaks köetud kirikusse, kus ootasid kohv, kringlid ja kaks suurt torti, kogunesid jumalateenistusele koguduseliikmed ja külalised.
Georgi kirikut on märgitud juba 1400ndate alguse ürikutes, kuid 1884 kirjutas ajaleht Wirulane, et enam kui 600aastane kirik on nii vigane, et sinna enam sisse ei tohi minna. Jüri kirik oli Põhja-Eestis üks vanemaid, kuigi mainitud on tõenäoliselt uuemat kirikut, mis lagunes ja kus jumalateenistused ära keelati. Hoone lammutati.
Samale kohale ehitati 1885. aastal praegune neogooti stiilis pühakoda, mille üle võib kogudus tõesti uhke olla. Nurgakivi pandi kirikule kevadel, aga juba 3. advendipühapäeval jumalakoda pühitseti. Kogudus on 130 aasta jooksul armastusega oma templi eest hoolitsenud ja kui sellele 1935 suurem remont tehti, öelnud piiskop Rahamägi: «Jüri väiksema kogudusena osutab elavat tegevust, on palju korda saatnud ning remontinud oma kiriku seesmiselt nii maitsekalt, nagu seda kuskil mujal meie maakirikutes pole võinud tähele panna.» Kiriku ajaloost tegi pidupäevaks kokkuvõtte koolis kohalikku kultuurilugu õpetav Sirje Kuurberg.

Ava vankriratta keskel
Jumalateenistusel teenisid koguduseõpetaja Tanel Otsa kõrval kaasa emeriitõpetajad Ants Leedjärv ja Jüri Raudsepp ning diakonikandidaat Ülo Liivamägi. Muusikalise panuse andsid koguduse koor ja Kiili kaunite kunstide kooli keelpillimängijad ning koguduse organist Jüri Vaino.
Jutluses kõneles õpetaja targast Saalomonist, kes küsis pühakoda pühitsedes, kas Jumal ikka mahub inimkätega ehitatud kotta. Ja tõdes, et Jumala jaoks ei ole pühakoda oluline, küll aga inimeste jaoks. Ühtegi teist nii tähtsat hoonet ei olegi.
Värvipiltidega laululehelgi, kus kirjas ka kiriku ajalugu, kirjutab õpetaja mõtiskluses pühast ruutmeetrist kodukirikus. See on jalatäis altari ees, kus seisab puusärk. Seal hoitakse süles ristimisele toodud last, seistakse leeripäeval ja laulatuspäeval pruutpaarina. Seal saab terve elu põlvitada armulauda vastu võttes. Ühe inimese elukaares toimuvad tähtsaimad hetked mööduvad füüsiliselt samas paigas.
Veel meenutas ta oma vanaisa küsimust, mis on vankriratta juures kõige tähtsam. Ja vastas, et mitte kodarad, rumm ega raudvits, vaid ava ratta keskel. Tänu sellele avale saab ratta eesmärgipäraselt tööle rakendada. Kui inimese keskel, tema südames on ruumi Jumalale, siis saavad kõik tema tugevused ja kogemused Jumala ja kaasinimese teenistusse.

Natuke laisk
Õpetaja Tanel Ots, kes Jüri kogudust teeninud 18 aastat, on oma ametis õnnelik. Ta on 12 aastat töötanud haiglas, olnud mõnda aega praostiametis, tegutsenud erinevates ühingutes ja kodanikeühendustes. Alates 2013. a töötab Saku vallavolikogu esimehena. Kuid ta kinnitab: «Kogu aeg olen tundnud, et muud ametid võin jätta, aga vaimuliku ametit mitte. See annab jõudu.»
Koguduses teenitud aja jooksul on välja kujunenud terved suguvõsad, keda ta on ristinud, leeritanud, laulatanud, ka matnud. «Olla olemas ühe või teise perekonna jaoks kui nende vaimulik, keda nad vajavad – see annab põhjuse olla tänulik ja õnnelik,» sõnab vaimulik.
Ega maakoguduse kohta suurt kogudust, kus on 250 liikmesannetajat, ainult õpetaja üleval hoiagi. Vabatahtlikke abilisi on õpetaja sõnul paari­kümne ringis. «Tubli koguduse töötegijate ring kujuneb välja ainult siis, kui õpetaja ei kiirusta kõike ise ja paremini tegema. Ta peab olema natuke laisk ise tegemises, küll aga mitte kiitmises ja tänamises, siis tullakse appi ja nii kasvab tugev meeskond,» ütleb Tanel Ots.
Õpetajale on kogudusest ka vaimulik abiline kasvanud – diakonikandidaat Ülo Liivamägi, kes on Jüris olnud 15 aastat ja läks eelmisel sügisel diakonikoolitusele. Eksam sooritatud, ootab ta nüüd ordinatsiooni. Ta kinnitab: «Siin on väga tegus kogudus aktiivsete ja asjalike töötegijatega. Hästi mugav on tööd teha, kogu aeg aidatakse. Lisategevust nagu piibliringid, kuulutustunnid ja hingehoiutöö on palju.»
Kui mina rõõmustasin rahvast täis kiriku üle, siis üllatuslikult kuulsin enda selja tagant lausekatket, et rahvast on vähe. Küsisin selgitust ja sain kommentaariks, et sünnipäevale oodati ikka rohkem inimesi. «Meil on talvelgi alati kaks ringi armulauda,» oli vastus.
Veel õhtupimedas kodu poole sõites mõtlesin neile armsatele inimestele, kellest oleks palju-palju head kirjutada, ja nende hoolde usaldatud armsale kirikule. Aitäh kõigile ilusa päeva eest!
Rita Puidet

Jüri kirik ja kogudus
Uus kirik pühitseti 15. detsembril 1885.
Kogudust teenib 1997. aasta advendiajast Tanel Ots.
Juhatuse esimees on Jaane Lend, organist Jüri Vaino, koorijuht Nele Vendel, diakooniatöötaja Talvi Aruaas, pühapäevakooli juhendab Marika Sepp, piibliringi veavad Aare Lutter ja Hillar Vatsel.