Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Suvi

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Vallo NorrasVallo Ehasalu, Valga praostkonna abipraost ja Elva koguduse õpetaja ning Rõngu, Hargla ja Otepää koguduse hooldajaõpetaja:

Suvesündmustest võiks esile tõsta koos perega veedetud puhkust 4512 kilomeetri kaugusel Norras. Perereisist võtsid osa abikaasa ja kaks nooremat poega, kuna vanem poeg jäi koduhoidjaks.
Puhkus tähendas minu jaoks, et pakkisin valiku piiblialaseid raamatuid kohvrisse ja sõitsin Soome ämma juurde avaramaid lugemisvõimalusi otsima. Vana Testament ja heebrea-saksa sõnaraamat jäid koju, sest need ootasid mind juba ämma juures. Võtsin kaasa süüriakeelse Piibli, sest plaanis oli lugeda õues kiiges süüria keeles Apostlite tegude raamatut. Siiski tuli välja, et seda raamatut lugesin vaid neli peatükki.
Sain oma puhkuse korraldatud nii, et olin ära küll kolm nädalat, kuid ainult kaks pühapäeva. Kuidas elada üle pühapäev, ilma et peaks jumalateenistust pidama? Ega päris lihtsalt ei läinudki. Olin võtnud aprillis ühendust Oulu lähedal asuva Kempele kogudusega, mis on Elva sõpruskogudus, küsides, kas võin jutlustada. Kempele kogudus on aga suur ja rikas kogudus, kus otsustamisprotsess on aeglane ja nii ei antudki mulle teenimiskorda. Olin juba Oulus, kui kirjutasin meili kogudusse, et ega keegi pastoritest haige pole ega asendamist vaja. Ei olnud. Läksin siis Kempele kogudusse isiklikult kohale ja küsisin pastoritelt kogudusemajas pirukat süües uuesti, et ega keegi haigeks pole jäänud. Keegi ei olnud. Siis aga läks üks pastor teise ruumi, tuli tagasi ja tundis ennast juba märgatavalt haigemana ning minul läks nagu Sakariasel Lk 1:9 järgi.
Puhkusel kimbutab ka peavalu, sest pingelangus ja tegevusetus võivad nii mõjuda.
Peale raamatute oli puhkuse suur eesmärk õppida terve perega tundma Norra üht suurimat saart, Hiiumaast suuremat Senjat. Senja on Norra suuruselt teine saar. Senjale jõudes oli just lõppenud polaarpäev, aga valge oli ikka. Ööbisime kämpingus, mille perenaine polnud rahul minu skandinaavia keele oskusega, katsus alati inglise keelele üle minna.
Olime otsustanud Segla mäele üles ronida. Tegemist ei ole küll kaugeltki kõige kõrgema tipuga sel saarel, ainult 639 m, kuid eriliseks teeb see, et üks mäesein on püstloodis, nii et laskudes tipul kõhuli võib vaadata otse alla ookeani.