Täna on sellele kojale tulnud pääste

24. augustil tähistas Reigi kihelkonna rahvas pühakoja 200. aastapäeva.
Koguduse õpetajalt Enn Auksmannilt küsitud kord, kuidas saab ta randröövli ja Ungru krahvina tuntud mehe poolt ehitatud kirikus kogudust jumalasõnaga teenida. Õpetaja vastanud seepeale, et just siin ongi õige koht sõna kuulutamiseks, «sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut» (Lk 19:2–10).
Sama kirjakoht, Jeesuse ja rikka tölnerite ülema Sakkeuse kohtumine oli aluseks Saarte praosti Veiko Vihuri jutlusele, mida ta sel päeval kirikulistele kantslist ütles. Jumalateenistusel Reigi Jeesuse kirikus teenisid nimetatute kõrval naaberkoguduse õpetaja Argo Olesk, Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk ja üliõpilane Antti Leigri. Lauluga teenisid Kärdla ja Rapla koguduse koor.
Hõbeda uus sünd
Reigilastele külla tulnud raplalaste nimel ütles Mihkel Kukk, et tuli tooma hilinenud tänusõnu selle eest, et sada aastat tagasi, kui Rapla endale uhke kiriku (1901) sai, andis Reigi kogudus neile oma õpetaja Hermann Girgensohni. Koorilauljad Raplast olid tublid annetajad ka lusikakorjandusse.
Maavalitsus kinkis kogudusele 400 g hõbedat, kirikulistelt tuli lisa, Enn Auksmann lisas oma lusikad. Juhatuse esimehe Rudolf Gitali kätte hoiule antud hõbelusikate karpi hinnates arvas õpetaja, et vajalik kogus uute armulauariistade valmistamiseks saigi kokku. Uusi armulauariistu vajab kogudus aga vanade säilitamiseks. Pidupäevasel jumalateenistusel jagati armulauaveini veel 300aastasest karikast.
Hiiumaa viiest luteri kogudusest on suurim Reigi, kus liikmemaksu maksnud inimeste arv ulatub mõnel aastal kahesajani. «Mitte suurim, vaid kõige vähem väike,» täpsustas Enn Auksmann, sest saare kogudused on kõik väikesed.
Kärdlas elav õpetaja peab Reigi kogudust saarel kõige elujõulisemaks. Ja toob näite pidupäeva ettevalmistustest, kus tema ülesandeks oli vaid külaliste kutsumine ja jumalateenistus – kõik muu jäi kohaliku rahva korraldada.
Ise hästi tehtud
Seda kõike muud jagus pidupäeva kuhjaga. Pärast jumalateenistust kuulati kirikus ajaloolase Evald Terase emotsionaalset ülevaadet Reigi koguduse ja kiriku ajaloost. Õues töötas kogudusele tulu hankimiseks loteriilaud, mille taga vonkles pikk saba ja kuhu olid üsna väärtuslikke ja põnevaid asju annetanud «ikka inimesed ise», nagu mulle öeldi.
Kiriku juurest mindi lõunat sööma 18. sajandist pärit kirikumõisa taha murule. Taastamist ootav pastoraadihoone, silmapaistev arhitektuurimälestis, oli huviliste jaoks koristatud ja avatud. Õuemurul maitsesid kirikulised naiskodukaitsjate keedetud mulgi putru, tarbijate ühistu kingitud pidutorti, koguduseliikmete toodud aiaande, kooke, ja lestakala.
Enn Auksmanni juhitud avatud vestlusringis olid Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk, Veiko Vihuri ja Mihkel Kukk.
Ühtehoidev meel
Kõige pikem järjekord moodustus aga laua taha, kus Kärdla südametoa hea ingel Salme Elgas inimeste tervist kontrollis. Ja kui õhtul kell kuus Hüüd&Hääl kirikus laulma hakkas, istus Salme ikka veel laua taga, võttis verd, mõõtis rõhku ja andis häid soovitusi.
Pika päeva lõpetas õhtupalvus Taizé-lauludega.
Isetegemine ja kokkuhoid on Hiiumaal mitte tühi sõnakõlks, vaid tegelikkus. «Kui Eestis üldiselt jääb mulje, et inimeste jaoks ei ole kirikut olemas, siis siin ta on,» ütles Enn Auksmann ja lisas tunnustuseks: «Meil ei ole kirikuna tarvis vallas tõestada, et oleme olemas ja käia midagi nurumas. Kõrgessaare vald on öelnud, tahame teile raha anda, milleks teil seda vaja võiks minna.»
Ka pidupäeval jagasid kogudusele ja õpetajale tänu ja kingitusi maa- ja vallavalitsus, kohalik Lauka kool ja raamatukogu ning baptistikogudus Kärdlast.
Vald andis õpetaja Auksmannile üle tänukirja. Vaike Laid, koguduse juhatuse aseesimees ütles mulle, kui väga tänulikud nad on oma õpetajale ja kui kahju neil on, et ei suuda teda vääriliselt tasustada. Küllap on rahast olulisem armastus inimeste vahel ja ühtehoidmine. Sellest Hiiumaal puudu ei ole.
Sirje Semm