Teenimatu arm
/ Autor: Hedi Vilumaa / Rubriik: Päevateema ja palve, Pühapäevaks / Number: 24. jaanuar 2024 Nr 3 /
Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! Tn 9:18
„Kas on linnukesel muret … tema loodab Looja peale …“ – nii kõlab üks tuntud söögipalve ja laul. Piiblis kirjeldatakse sageli elava toimetulekut suhtes kogu loodut hõlmava Jumala armuga. Looduse ja bioloogilise elu ringkäik on paigas, suuresti inimesele teada ja tunda. Seda mõjutada või oma kasuks pöörata ei ole alati võimalik, kuigi üht-teist on tehtud ja suudetud nii negatiivse kui ka positiivsena. Looduse eripära ja rütme arvestades õpime elama käsikäes ja koostöös ülejäänud looduga. Sellega kaasneb oskus ja perspektiivne vajadus elada rahus, üksteist arvestades ja austades. Aga ka soov ja eluline vajadus elada teadlikult Jumala, oma Looja armu all – ilma võimaluseta seda kuidagi osta või ära teenida, välja kaubelda või tingida me oma õiguse pärast.
Heljo Mänd ütleb Loojale: „Sina oled mu pelgupaik. Kindel linn. Su paremas peos on linnupesa poegadega. Kõik tiibadeta ja sulgedeta. Mu suunokk on palveks lahti keset külma talve: heida mulle armu ja kirgasta mind oma kirkusega, et võiksin olla Sinu linnulaps.“ Jeesuse sõnul oleme inimestena kõik eriliselt väärtuslikud ja võime elada turvaliselt Jumala armu all – usus, lootuses ja armastuses. Nii nagu Jumal meid on armastanud ja armastab jätkuvalt, saame meie seda kingitud armastust ka ise edasi jagada ja kanda. Kristuses avaldatud Jumala arm tõstab maisest ja kirgastab, seob meid otse Loojaga. Jah, just meie eest ja pärast on antud Poeg, maa ja taeva kokku sõlmija.
Hedi Vilumaa
PALVE
Taeva ja maa Valitseja, õnnista meid keset pikka talve. Lase meil Sind usaldades elada Su armu all ning hoia meid varjul oma peopesas.
