Tegusaid kirikutöös tunnustatakse ka laiemalt

11. mail Sangastes toimunud Valga praostkonna sinodist võtsid kirikuvalitsuse esindajatena osa peapiiskop Urmas Viilma ja kantsler Andrus Mõttus.

Pärast armulauaga jumalateenistust liiguti Sangaste kultuurimajja. Valga praostkonnal on viisiks alustada sinodikoosolekut ettekandega mõnel ajakohasel kuulajaid harival teemal. Sel korral oli see seotud raamatukogude aastaga. Tartu ülikooli raamatukogu endine direktor Malle Ermel andis ülevaate raamatukogu ajaloost ning sisust. 

Praost kiidab tegijaid

Oma sõnavõttu alustades nimetas praost Mart Jaanson, et see võiks kanda pealkirja „Ühest kriisist teise“, ent oleks sel juhul triviaalne: „Kirik elab Jumala riigi saatkonnana mingis mõttes alalises kriisis, mis aitab tal ka ühiskondlike kriiside ajal paremini normaalsust säilitada.“ Et praostkonna elust saab uuema aruandmissüsteemi rakendumisel hõlpsalt ülevaate iga soovija digikeskkonda sisenedes, siis soovis praost keskenduda enda sõnul üldise andmestiku esitamise asemel kiriku suurimale varale peale evangeeliumi – inimestele.

„On märkimisväärne, kuidas Issand on Valga praostkonnale kinkinud tegusaid inimesi, kes peale nähtavuse meie oma kirikus on pälvinud tunnustuse ka laiemalt,“ sõnas Jaanson ja nimetas, keda tänavu Eesti Vabariigi 104. aastapäeval tunnustati ühiskondliku panuse eest. 

Veel tõstis ta nimepidi esile koguduste vaimulikke ning juhatuste esimehi. Nimetas, et mitmed on otse või kaude osalenud Ukraina sõjapõgenike abistamises. Praostkonnas teenib üheksa õpetajat, neist kolm vikaarid, ja kuus diakonit, kelle hulgast vikaardiakon Kaido Metsoja tegevusest praostil ülevaade puudub. „Emeriitpraost Peep Audova on aga vapralt vastu pannud haigustele,“ tunnustas Jaanson oma teenekat eelkäijat. 

Valga praostkonnas oli aruandeaastal 6404 liiget, neist 1116 annetajaliiget.

Iga kogudus oluline

Kolmeminutilise ettekandega tõi iga koguduse esindaja esile, mida peab oluliseks. Elvast jagati head meelt, et pühapäevakoolitöö toimub. Hargla koguduse tööd juhib juhatuse esimehena Valga vallavanem Monika Rogenbaum. Karulast tõsteti esile, et toimub töö ajaloolise kiriku varemete konserveerimiseks. Laatre kogudus on väike, aga tõhus: 58 maksumaksjast jõuab pühapäeval kirikusse kümmekond. Nõo esindaja kiitis koguduse tegusat tuumikut, kes on alati kirikus ning alati talgutel. Otepää kogudus on pandeemia ajal jumalateenistuste ülekandeid sotsiaalmeedias jaganud ning neid on jälginud mitusada inimest.

Puhjast meenutati jõulujumalateenistuse õnnestumist, millest said teleülekande vahendusel osa inimesed üle Eesti. Rannu kogudust nimetas praost väikeseks imeks: kui neli aastat tagasi oli kogudus varjusurmas, siis täna on annetajaliikmeid 51 ja ollakse oma õpetaja ootel. Rõngu esindaja rääkis kiriku uste restaureerimisest, aga ka sellest, et uus juhatuse esimees püüab väikest kogudust aktiviseerida. Sangastes jätkatakse sissetallatud rada ning jätkuvad juba traditsiooniks saanud ettevõtmised. 

Valga õpetaja kinnitab, et rahvas armastab kirikut, mida näitab ka sihtotstarbeliste annetuste rohkus. Koguduse liikmeskond on kolmandiku ulatuses uuenenud.

Kirikupea kolm fookust

Peapiiskop Urmas Viilma keskendus sõnavõtus kolmele teemale, aga alustas praost Jaansoni ettekande kiitmisest. Talle meeldis, et praost tõi esile inimesi, kelle toel kirik edeneb: „See, kuidas kirik suhtub inimestesse, näitab, kes me oleme.“ Kirikupea tuletas meelde protestantlikku lähenemist, mille kohaselt ei pea olema vaimulik, et Jumalat teenida: „Taevatee ei ole sillutatud tiitlitega, vaid sellega, kuidas teenime Kristust ja ligimest.“ 

Peapiiskop rääkis kiriku rollist avalikkuses ning puudutas tööd meedias. Ta tuletas sinodisaadikutele meelde, et kiireim viis oma mõtete avalikkuseni toomiseks on avaldada need kohalikus meedias. Ta jagas enda kogemust, et pühapäeval peetud jutlusest on võimalik kokku kirjutada arvamusartikkel, mida avalda ajakirjanduses. 

Urmas Viilma nimetas, et on tublisid kogudusi, kes teevad ka enda ajalehte, aga siis on küsimus, kuidas korraldada levitamist. Üheks võimaluseks oleks saada kokkulepe omavalitsusega, kes võiks kirikulehe võtta oma vallalehega ühisesse kandesse. „Kui tahame näha avalikkuses seda, mida teeme, peame ise olema aktiivsed,“ rõhutas kirikupea, kutsudes saadikuid üles kommunikatsioonitööle. 

Kui ise ei jaksa kirjutada, siis saatke vihje ajakirjanikele, ütles peapiiskop. SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu ja toimetuse kolleegiumi liikmena rääkis ta ka EELK oma ajalehest ning toonitas, et järgmisel aastal 100. aastapäeva tähistava Eesti Kiriku jätkusuutlikkuse heaks saab iga inimene konkreetselt panustada lehte tellides ja kaastöid tehes, oma koguduse sündmustest teada andes. 

Peapiiskop puudutas ka kriisi teemat. Kriise on tema sõnul mitmeid. Kogudused peavad suutma nendega hakkama saada. Kuigi võimaliku sõja puhkemiseks ei saa keegi kunagi lõpuni valmis olla, saame ometi valmistuda võimalikuks vägivallasituatsiooniks kriisiplaani koostades. „Minu sõnum on, et istuge maha ja arutage, mida on vaja teha, kuidas seda teha ja kes teeb. Tehke plaan, kuidas korraldada oma inimeste ja ainelise vara hoidmist ja kaitsmist,“ rääkis Viilma, tuletades meelde, et kui mõned aastad tagasi süttis Pariisis Jumalaema kirik, siis päästjad teadsid kindlalt, et esimesena tuleb tulest päästa Kristuse okaskrooni reliikvia – see oli sätestatud eelnevalt kinnitatud kriisiplaanis. 

Kantsler Mõttus peatus enda sõnavõtus koguduse juhtimise ja majandamise küsimustel ning rääkis majandusnõukogu tööst. „Raha tuleb kiriku juurde siis, kui inimesed näevad, et tehakse olulisi asju,“ kinnitas kantsler.

Liina Raudvassar