Tehisaru – kas tööriist (ka) vaimulikule?

Millest me räägime, kui räägime tehisarust? Millised on täna hõlpsasti kasutatavad AI teenused? Kas ja kuidas tehisintellekti rakendada kirikutöös? Need ja teised küsimused võetakse tulipunkti vaimulike konverentsi teisel päeval, 21. jaanuaril, mil tehisintellekti kasutamisest teeb praktilise suunitlusega ettekande praost assessor Toomas Nigola koos poja Osvald Nigolaga EELK Noortekogust.

Et teema on oluline ning selle käsitlus vajalik, pole kahtlust. Nagu selleski, et EELK vaimulikkond ja koguduste töötegijad on tehisaru olemasolust mitte üksnes teadlikud, vaid on valdkonnas omad ekskursid juba teinud. Kas AI võiks ulatada oma  „abikäe” kroonilises ajapuuduses vaimulikule, see on küsimus. Et hingekarjane saaks senisest enam panustada Jumala sõna uurimisele ja levitamisele, tööle ligimesega.

Eesti Kirik pöördus EELK aasta vaimuliku nominentide poole, et saada väike sissevaade vaimulikkonna suhtumisse ning senistesse kogemustesse. Viiest kandidaadist ei saanud vastata Arvet Ollino.

Praost Tauno Toompuu kinnitab, et on AI-d oma töös kasutanud ja üsnagi regulaarselt. „Eksegeesi tegemisel peamiselt ja mingite näidete otsimisel,“ nimetab ta ja täpsustab, et enamasti piiblitunni või jutluse ettevalmistamisel nn musta töö faasis.

Kokkuvõtlikult märgib ta, et „masinast on palju kasu, aga mingi suuna peab oskama ikka ise ette anda“. Tõhustada võiks tema meelest abi bürokraatias: „Ise väga igatseksin, et koosolekute protokollid ja aruanded saaks tehisarul lasta ära teha.“

Õpetaja Avo Üprus toonitab, et teema tõstatamine on väga vajalik ning tema meelest võiks seda käsitleda ka teoloogilise arutelu formaadis, puudutades nii moraalseid kui praktilisi aspekte.

„Mina kasutan tehisaru kirjadele ja kaebustele vastates, aruandeid ja projektitaotlusi koostades ja säästan sellega oluliselt aega. Ka võõrkeelsete materjalidega töötades on AI heaks abiliseks, kes tõlgib, vastab ja selgitab, miks nt kreeka keeles on kasutusel sama termin erinevate asjade kohta,“ toob Üprus näiteid ja jätkab loendit: „Imelihtne on saada infot majutuskohtade ja transpordi tingimuste kohta välismaal, aga ka kultuurisündmuste kohta.“ Pimesi kasutamist ta aga ei innusta: „Kindlasti tuleb koostatud tekstid n-ö punase pliiatsiga üle lugeda, sest vigu esineb sageli.“

Õp Esa Luukkala ei jaga ametivendade entusiasmi ja vastab küsimusele AI tööalase kasutamise kohta, et on vabavarana kättesaadavat programmi kasutanud tõlketöödes, aga mitte aktiivselt ning ei näe seetõttu tehisarus ka endale tööalast abi.

Praost assessor Katrin-Helena Melder vastab, et kasutab tehisaru peamiselt keeleõppes nii ise inglise keele õppimisel kui ka hetkel soome keele õpetamisel koolis: „Tehisaru abil koostan peamiselt töölehti ja harjutusi erinevatele keeletasemetele.“

Ka tõlkimisel  erinevatest keeltest on ta kogenud tehisarust suurt abi. „Tuleb aga öelda, et tehisaru teeb vigu ja väga hoolega tuleb koostatud materjale üle kontrollida,“ lisab ta.

Veel kasutab Melder tehisaru projektide kirjutamisel ja kokkuvõtete tegemisel.

„Tahaksin tehisaru erinevaid kasutamise võimalusi kindlasti enam tundma õppida,“ märgib ta lõpetuseks.

Tehisaru ehk tehisintellekt (ka kunstmõistus, tehistaip, tehismõistus jm), inglise keeles artificial intelligence ehk AI on arvutiteaduse valdkond, mis keskendub süsteemide loomisele. Võimaldab sooritada ülesandeid, mis varasemalt eeldas inimlikku mõtlemist. On muutumas tööriistaks paljudes valdkondades.

Liina Raudvassar