Teoloogia kvaliteet

Igaüks, kes räägib Jumalast või Jumala sõnast, on teoloog. Kirikus on minu meelest peaaegu võimatu rääkida mitteteoloogidest. Kes on koguduse liige, on seda ometi põhjusega. Kui kogudusse kuulumiseks ei ole usulist ja seega teoloogilist põhjust, ei pea kirikusse kuuluma. Aga kes usub ja on koguduse liige, on teoloog.

Kui kõik, kes kirikusse kuuluvad, on teoloogid, siis jääb vaid küsimus, milline on koguduseliikme teoloogiline kvaliteet. Kvaliteet oleneb sellest, kui kaalutud on teoloogia, mida ta väljendab ja teostab. Mida kaalutletum on teoloogia, mida rohkemaid allikaid ja hinnanguid teoloog tunneb ja austab, mida rohkem usukaaslastega teoloogiast räägib, seda kvaliteetsem ta on. 

Teoloogia kvaliteet ei olene ilmtingimata ametist. Vaimulik või ülikooli õppejõud on küll teoloogiat õppinud, aga ei tarvitse pärast õpinguid enam kuigi elavalt teoloogiasse süveneda. Ta stagneerub teoloogiliselt ja usuliselt. Samas võib mõni teoloogiat mitte õppinud „lihtne“ koguduseliige olla kvaliteetsem teoloog kui ülikooli õppejõud, kui ta Jumala sõna pidevalt reflekteerib, lakkamatult juurde loeb, hoolega teisi kuulab ja ligimest armastab.

Niisiis saab teoloogia kvaliteeti hinnata selle järgi, kuidas teoloog ennast väljendab, kuidas ta Jumala sõna ütleb või kuidas teoloogiat elab. Teoloogiaga tegelemise mõte on praktika, teoloogi palveelu, kogudusetöös osalemine, ligimese toetamine ehk armastus, Jumala sõnast rääkimine, teoloogiliste küsimuste avalik valgustamine, kõige paremas mõttes koguduses, kirikus ja ühiskonnas osalemine. Mõni on natuke tugevam ühes, teine teises, aga kõige sellega puutub kokku iga teoloog. Muuseas, kui lugeja asendab kõikjal selles lõigus sõna „teoloogia“ sõnaga „usk“, siis saab ta kindlasti lõplikult aru, mida mõtlen.

Mitu sündmust, olgu see siis EELK vaimulike konverentsiks valmistumine või EELK Usuteaduse Instituudi rektori valimine või mingi muu, on pannud teolooge – diakonist peapiiskopini välja – ühel või teisel moel tundma avalikult muret teoloogia kvaliteedi ja teoloogilise (või kirikliku) arutelu pärast. Seega muret märgatakse laiemalt ja tunnistatakse. Loodan sealjuures, et märkamisel on positiivsed tagajärjed, et tunnistatakse teoloogilise kvaliteedi keskmiselt nõrka taset ja asutakse tegudele.

Tarvis on laiapindset teoloogia kvaliteedi tõusu. Konsistooriumist ja vaimulike konverentsist alates kuni piiblitundide ja pühapäevakoolini välja. Lai teoloogia määratlus ei luba veeretada vastutust üksnes teoloogiaga tegelevate kõrgkoolide kaela või isegi mitte kogudusevaimulike kaela. Vastutavad kõik. Teoloogia on kõikide ristiinimeste asi.

Üks viise, kuidas teoloogia kvaliteeti tõsta, on tunnustada kirikus kõige laiemas mõttes elukestva õppe põhimõtet. See tähendaks regulaarset ja laiapindset täienduskoolitust ning arutelugruppe kõikide EELK liikmete jaoks. Loomulik kasvupinnas on koguduste piibligrupid, aga koguduste vahel võiks olla rohkem läbikäimist. 

Koguduseliikmed, vaimulikud, akadeemias töötavad teoloogid võiksid erinevates ja vahelduva koosseisuga gruppides koos käia ja kindlalt paika pandud teemasid käsitleda. Piibli tõlgendamine, kirikuloo pidepunktid, süstemaatiline ja praktiline teoloogia, aga ka luterluse suhted teiste religioonide või religioossete nähtustega olgu sisuks.

Vaja on võrgustikku ehk raamistikku selliste väiksemate ja suuremate kooskäimiste korraldamiseks. Konsistoorium, vaimulike konverents, kogudused, koolid ja kõrgkoolid ulatagu üksteisele käsi. Kolleegid Tartu ülikooli usuteaduskonnast on kindlasti valmis panustama, sama kuulen kolleegidelt usuteaduse instituudist. Ma ei kahtlegi, et vaimulikud panustavad ja et kõikides kogudustes on ärksamaid liikmeid, kes valmis võrgustuma ja kohapeal koolitusi või vestlusgruppe organiseerima, nii näost näkku kui virtuaalselt.

Usun sügavalt, et teoloogilise täienduskoolituse ja arutelugruppide vajaduses ei kahtle keegi. Küsimus on vaid, kuidas muuta see regulaarseks, harjumuseks. See on väljakutse nii EELK juhtkogudele ja komisjonidele kui ka kõikidele teoloogidele. Teisisõnu: tulge ka väljaspool jumalateenistusi kokku, püstitage konkreetseid aruteluteemasid, õppige koos ning kutsuge kindlasti alati osalema keegi väljastpoolt. Nii paraneb teoloogia kvaliteet.

 

 

 

 

Urmas Nõmmik,

kolumnist