Teoloogilise arutelu unustatud keskpunkt ehk kes kõneleb rahu eest?

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Arvamus / Number:  /

Jaanus Aurelius Kangur. Foto: www.jaanuskangur.ee lehelt

Arutelu on hea. Inimlik ja osaduslik. Mul oli huvitav võimalus osaleda suurt hulka osapooli kaasavas arutelueksperimendis, kui Keskkonnaministeerium püüdis koostada uut metsanduse arengukava.

Olin neutraalse arutelujuhina tunnistajaks põnevale fenomenile, kuidas koos ühes ruumis suutsid suurimad töösturid tõsihingeliste metsakaitsjatega igati viisakalt ja sõbralikult vestelda. Inetuks kippus asi siis, kui pärast koju mindi ja artikleid ning e-kirju kirjutama hakati. Arutelu silmast silma suurendab sõbralikkust, vahemaa kasvatab vaenu.

Kirik nagu mängust välja jäetud laps

Eks iga aruteluga on nii, et osa inimesi hakkab alles tagantjärele midagi arvama. Pean tunnistama, et magasin minagi maha EELK teoloogilise arutelu teemade püstitamise aja ja saan nüüd ainult tagantjärele tark olla. Nimelt mulle näib, et mõne teema puhul käitub kirik nagu mängust välja jäetud laps, kes kurtidele kõrvadele karjub: „Mina ka, mina ka!“ Kui ilmalikes aruteludes räägitakse keskkonnakaitsest, siis meie ka. Kui vaimsest tervisest, no täitsa meie teema ju! Aga kas ikka (sellisel kujul) on?

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Osta üks artikkel 2 €

Oled juba tellija? Logi sisse

Jaga